Tahe.

Tavaliselt tahan ma igasuguseid asju.  Näiteks praegu ma TAHAN koju. Kohe väga. Kuigi ma eile just tulin sealt. Lisaks tahan ma tavaliselt logeleda ning mitte keemiat õppida. Või siis tahan ma pärliloomakesi või ehteid valmistada. Või kududa, heegeldada, tikkida, nõelviltida.. mis iganes, peaasi, et ei peaks arvutama või teooriat tuupima.
Ah jaa, kui ma olen kodus ning vend perega on ka seal, siis ma tahan vaikust aga kui neid pole, siis tunnen ma ennast hüljatuna ning soovin, et ma ei oleks nii üksi.
Ning seoses selle kõigega tekkis mul küsimus, et kas inimene peab alati oma tundeid ja tahtmisi alla suruma ning tegema seda, mis on õige või on hoopis õige, et follow your dream?
Kes kurat teaks. Mina küll enam ei tea mitte midagi. Ei tea ma isegi seda kas ma olen vale eriala valinud või pean ma ootama ja lootma, et küll kõik kunagi paremuse poole läheb? Ning et ma ju ei tea mis mind mujal ees ootaks.
Praegu tean ma ainult kahte asja: ma TAHAN koju ning ma TAHAN, et mind armastataks.

Kodus on sinine taevas
Kodus on päike nii soe
Kodus on pilved kui laevad
Hellus sul põue siin poeb

Kui sind on tabanud mure
Või siis kui sul rõõmus meel
On kodu see, on kodu see
Küll sinna leiad tee

Kuhu sind viinud on tuuled
Kuhu küll ise ka läed
Koduseid hääli sa kuuled
Silme ees nurmi sa näed

Õhk linnuhäältest on tulvil
Ja järv mis sind kutsub veel
On kodu see, on kodu see
Küll sinna leiad tee

Vot siis. Ilus laul.