Puhkus läbi.

Nii, tänasest siis tagasi Järvseljale. Varusin rohkelt raamatud kaasa. Tervelt 6 noh. 6 polnud varem küll eriti palju minu jaoks, aga terve aasta jooksul pole vist kah nüüd nii plaju raamatuid ära lugenud. Kurb. Ülimalt kurb. Aega pole olnud lihtsalt. Suutsin selle kuskile ära kulutada.

Jaanipäev möödus aga kaine autojuhina üldjuhul. Eelkõige muidugi kodus. Enamus ujutas ennast pidevalt tünnis, kaasaarvatud lapsed, mistõttu on minu arust see vesi nüüd pissihaisune. Noh, vähemasti saavad klaasmaja tomatid nüüd kena väetise osaliseks.

Siis käisime veel Voore pidu vaatamas kesköö paiku, mis polnud küll midagi erilist. Kuna olime eelnevalt Palamuselt läbi sõitnud ning sealset pidu näinud, sõitsime hoopis sinna. Tantsisime natuke, saime taas kord tunda kui väike on Eesti, ning tulime ära koju, sest lapsed olid väga ära vajunud. Ühtegi politseid ei näinud, kuigi sõitsime kuskil 70 km-i maha.

Kalal käisime kah, mina olin üldjuhul sillal pikali ja imetlesin kiile, konnakulleseid, jooksikuid ja oksakujulist veealust putukat. Seega juba harjunud tegevus. Kiilid on ikka eriti ilusad. Tahaks ühe neist fikseerida, aga kahju hakkab raudselt ja pealegi ei suudaks ma välja kah valida, et millist. Lennates on nad üldsegi palju ilusamad. Kuigi teiste putukate suhtes kurjad. Aga selline see looduse ringkäik juba on.

Ühte sellist jälgisin ma päris pikka aega:

Kolmas päev.

21:47

Täna pikalt ei viitsi rääkida. Metsas logelesin suht niisama, saatsin asju alt üles ja turnisin teise ning suurema ja kindlama torni otsas. Lahe oli pilvi vaadata sealt. Tegelt ma ronisin sinna sääskede eest pakku. Tuli välja, et sääsed tahavad küll mind. Neile lihtsalt ei meeldinud Off, mida ma täna hommiku poole peale ei pannud. Õhtu poole ma parandasin selle vea.

Ema ja isa käisid kahs iin. Ema tahtis ilmselt näha, et kas ma olen ikka seal ja teen ikka seda nagu ma väitsin. :D Tegelt oli tore, et ta tõi kastiga maasikaid, tegime Renega pannkooke ja sõime toormoosiga neid. Mmmmmm... Selle pärast nii hilja saingi netti.

Aga homme saan KOOojuuuuuu.. Oh, msn ja värki. Võibolla on esmaspäev kah vaba. Seda veel ei tea. Aga hea oleks, siis ma saan teise puugisüsti kah ära teha. Siis on see kaelast ära ja enam selle pärast ei pea muretsema.

Okei, kuna keegi minuga msnis ei taha rääkida, siis ma lähen ära. Baibai.

vabandused.

Teelele palju õnne kah eilse sünnipäeva puhul. Mul oli meeles küll, aga levi mul pole ja blogi kirjutamise ajal olin lihtsalt nii elevuses. Vast vabandasin välja. :P

Paaaaaaaaaalju õnne igastahes. Igaks elujuhtumiks! :)

Teine päev.

19.06.2007  20:20

Nii, täna on see õnnelik päev, kui sain msnni. Ilge õppejõudude neti varastamine siin käib jälle. Aga noh, need on ju maaülikooli omad ikkagi :D Aga känd, millel ma istun, on ilgelt ebamugav. Just praegu üks tsikk läks mööda ja ütles mulle "Hea koht!" :D Koom jah. :P Ebaaus, nüüd kadus nett ära. Peab teise koha otsima. Nii, leidsin mingid palgid nüüd. Siin on 2 posti. Majale üksi lähemale minna ei julge :D

No tornist võiks kah rääkida tegelt. Eks seal metsas rohkem vahtimine oli, 2 meest üleval rabasid tööd, üks tõmbas alt üles ja üks pani detaile köie otsa. Mina olin rohkem seltskonna mõttes kaasas. (Oi, kuidas mulle ei meeldi see neti varastamine. :P ) Sääske ma ei saanud sööta, sest sääsed lihtsalt ei tahtnud mind :P Sellin rääkis midagi infrapunast, ilmselt mul on seda ligitõbmavat infrapuna ikkagi vähe :P Torn ise kosneb 75 cm-dest detailidest, neid sai sinna üksteise peale mingi 20 kanti

Maja kohta juba küsiti kaa. Elame ridaelamu boksis, kus on 3 tuba, 2 neist 1 nariga ja 1 kahe nariga. Üks kahene on õppejõudude tuba ja ühes olin sel ööl mina üksi. TEistes tubades oli 6 meesoost isikut. :P Aga kuna me saime täna torni uude kohta üles, siis teised võisid lahkuda ja täna oleme selle jutuka tüübiga ilmselt kahekesti. :P 

Ah jaa, eile nägime me Venemaad ka. Mehikoormas on nimelt Venemaa piir väga lähedal. Käisime Mehikoormas poes (jee, külmut. juurviljad) ja siis Renel tahtis ujuma minna. randa jõudsime, sisi Rene enam ei tahtnud. :D Kui keegi ei tea, siis seal Mehikoormas on PEipsi. Ja Mehikoorma on siit umbes 14 km-i. Otse on muidugi Peipsi palju lähemal.

Igastahes, kui keegi veel on huvitatud minuga rääkimisest, siis paluks ikka msnis olla õhtu poole (nii lahedalt umbmäärane väljend :D ). Enne seitset pole vist mõtet loota. Ja Geen, pole siin mingit awaysse minemist sel ajal, kui mul korraks Wifi ära kaob. :D

Okei, tänaseks vast lõpetab kah. Homme on torni otsas kõõlumise päev igastahes. Matustele tulete, siis et oleks ikka ilusad kimbud!

Ja kallid kah teile sinna kaugele, kõigile, kes sest hoolivad. Tsauuuu!

Esimene päev.

18.06.2007 17:16

Nii. Nüüd ma siis siin istun, ainsateks kontaktideks välismaailmaga Sellini ostetud tänane Postimees, raadio ja tavatelefon. Olles positiivne (esimene päev, noh), võin ma väita, et seda on üsnagi palju. Pole tegelt juuuu. Netti pole ja telefonilevi kah pole. Elionil pidavat olema. Aga mul pole. Võibolla tegelt neti leiab kuskilt. Peab minema pärast läpakaga uurima. Ah jaa, seda teksti kirjutan ma siin praegu Wordi, suures lootuses, et ehk kunagi saan netti. Ja mui enne ei saa, siis reede õhtul vast ikka.

Ja Geen, ülimalt nummisi siin kah pole. Üks enam-vähem on, aga see on kah mingi 16-17 :D Ja vend lõpetas tal gümna, tema on kah siin.Aga üldsegi on nad selle onu pojad ja lähevad päeva-paari pärast ära. Ja siis on veel ühed. Seega, kokkuvõtteks olen ma ainus naissoost isik siin. Peaks oma kassi vähemasti siia tooma. :P Ah jaa, sinna ühtede hulka kuulub (ja kindlasti mitte Teele mõistes „see üks“ ei mõelnud ma praegu :D ) veel üks hääästi jutukas tüüp. Võin vaid karta, et varsti see jutuvadin mind väsitab.

Metsas käisime kah, Rene pandi kohe torni otsa ronima selle jutuka tüübiga. Muideks, see tüüp on nii jutukas, et isegi Rene saab suht vähe rääkida. :P Teised läksid peale lõunapausi metsa tagasi, mul polnud seal eriti muud midagi teha kui sääski toita.

Need on siis mu esmamuljed ja kui ma sellega kellelegi liiga teen, siis vabandan juba ette.


Lisa 21:38
Uuu jee, sain netti, tegelt rohkem varastamine käib praegu siin kolmekesti :D Istume jahilossi (oo, mu kallid kursakaaslased ja teised toredad inimesed BGst, te saate seda maja veel tundma, ärge üldse muretsege) ees ja RÖÖVIME õppejõudude netti karmilt :D Poe juurest leidsime kah ühe, Wifi siis, aga see ühendas, aga netti ei lasknud. SEe siin netti laseb, aga msni ei lase :( AGA HOMME ÕHTUL MA PROOVIN UUESTI!!!

Kokkuvõttes: ma olen siiski elus :P

Mis see õnnesärk veel on??

Tatsin teiega lihtsalt oma rõõmu jagada. Ma pole just õnnesärgis sündinud ning seda uurem oli minu rõõm kui sain täna ühe kirja, kus sees oli üks tore asi. Ma pikalt ei hakka tausta seletama, sellelt lehelt leiate piisava info:

http://www.rautakesko.ee/est/uudised/?articleID=804


Guns'n'roses - Patience

What's in your head, Zombie?

Nüüd saan minagi oma mitteväljateenitud suvepuhkusele minna. Ilmselt hakkan ma järmisel aastal kahetsema. Ja mitte vähe. Aga noh, loll olen, mis teha. Tuju on nii nullis praegu, et kirjutada ei taha eriti midagi. Lähen parem panen asjad Järvselja jaoks kokku ja lähen ära koju. Aga mitte seda nõmedat Tartu - Tallinn maanteed pidi.

Hea, et mul ikka see blogi on, sest ainult kirjutades suudan ma nii palju vinguda. Sest tavaliselt ei meeldi mulle eriti ei enda ega teiste vingumist kuulata. Kuulame parem kõik head muusikat. Kes ei tea mis selle muusikapalaga siin lõpus peale hakata, siis see on väike soovitus, mida võiks kuulata sel ajal, kui käesolevat postitust lugeda. No äkki lihtsalt aitab paremini tunda mida ma parasjagu tunnen. Sõnu nii väga kuulama tavaliselt ei pea.


The Cranberries - Zombie

Täitsa üksi.

Suvi jõudis siis kah nüüd lõpuks minuni. Neist ilmselt juba sadadest päikesekõrvetustest, pargimurul tsillimistest, välikohvikutes istumistest ja aiatöödest mulle ei piisanud, vaja oli seda, et ma üksi jääks. Sest suve olen ma alati sõpradeta veetnud. Ja nüüd ma siis nukrutsengi siin üksi. Sest tund aega tagasi saatsin ma Teele ja Geeni bussi peale, endal padjanägu veel peas.

Mummud (nagu Geen ütleb), ma igatsen teid juba!! Nagu mismõttes üksi poodi? Nagu mismõttes üksi Vanemuise mäest üles? Nagu mismõttes päev otsa üksi?? Aga noh, sügisel elame me juba kolmekesti koos. (Muideks, Geen, su uus toanaaber ilmus korraks välja. Võibolla kolis minema??)

Aga noh, seda nukrutsemiseaega on mulle antud ainult nädala alguseni, siis lähen tööle ja seda ma veel ei tea mis seal saama hakkab.


Vaiko Eplik & Eliit - Sylvester otsustab surra

Vässsss...

Nohh.. täna pikalt ei viitsi. Juhe suht maas täna. Aga vähemasti on nüüd kõik päevad esimesest praksist edukalt läbitud.

Tahaks ainult tänada neid TÜ töötajaid, kes tulid sellele toredale ideele, et BG inimestele peaks vahest ikka loodust kah näitama. Need loengud viskasid juba üle, eksju. Eriti eredalt on mul muidugi meeles tänane geoloogia praxi päev. Kõige lahedam oli see, et ühe juhendajaga sai teiste inimeste sinisilmsust testitud. Päris koom oli ikka. :D Tore oli kah. Väsitav ainult.

Ohhh.. ma unustasin nüüd ära mis ma veel tahtsin öelda :D See tähendab vist, et aeg on magama minna.. :P


Jaak Joala - Suvi

Sind nii kaua pole olnud siin..

Üks selliste sõnadega laul käib praegu raadios. Mingi suvaline on tegelt. Aga see ja siis veel paar seika panid mind mõtlema, et mõnest inimesest tunnen nii kuradima puudust. Isegi kui ma tean, et need inimesed pole enam need inimesed. Nad on nüüd hoopis teistsugused. Ja ilmselt olen mina kah muutunud. Ja ilmselt palju. Aga ikkagi tunnen ma neist puudust... Tegelikult ilmselt hoopis sellest tundest, et nad olid mul olemas..

Ühest seigast räägiks lähemalt. Nimelt võtsin mina siis paar päeva tagasi julguse kokku ja läksin ühe hea sõbrannaga rääkima, keda ma pole kaua näinud. Küsisin, et kas ta väldib mind. Mille peale tema küsis, et kas uued sõbrad on paremad. See lõi mind ausalt öeldes korraks tummaks.

Ei, uued sõbrad ei ole vanadest paremad (ja ma ei tea üldsegi miks nad vanadeks sõpradeks on jäänud), neid lihtsalt ei saa võrrelda. Iga inimene on omamoodi ja tühja auku ei saa keegi täita. Saab seda ainult varjutada. Ja pealegi, uued sõbrad on lihtsalt teistsugused. Aga üks ühine omadus on neil kõigil: mõnikord tunnen ma ennast üleliigsena..

Mhh, tegelt ma tahtsin hoopis jõuda selleni, et kallistaks teid kõiki kõõõõvasti, minu kunagised, praegused ja tulevased sõbrad!


Amy Diamond - Another Day

Väike heategu.

Niiiiii... Paneks siia ühe pildi, mis ütleb kõik.



PS: Geen, ära kurvasta, mõte on see, mis loeb!



Joan Osbourne - What If God Was One of Us

Kiire raport minu käest.

Nii, on kätte jõudnud õhtu, kell on kümme läbi, kõrgemat matti eriti ei oska ja käsi valutab. Tõsiselt noh. Seda see õde seal rääkis, et tee viinakompressi. Ma siis ei saanud aru, et missasja, ma ei saanud ju õiget süstigi, valu polnud ega midagi. Aga vat nüüd...

Nüüd on nii, et kuna meie Teelega erilised alkohoolikud ei ole siis sain Geeni käest viina (vat kui hästi ma oskasin need 2 asja omavahel siduda nii, et keegi ei saaks päris täpsel aru mismoodi ma seda siis mõtlesin nüüd :D ) ja nüüd istun siin, kompress õla peal. Minu pärast väga muretsema ei pea, nii hull valu pole, et käsi küljest ära kukuks. :D Vähemasti tunnen, et ikka mõjub, noh :D

Aga oi, kus kätt on alles homme õhtul tunda, ma ütlen. :D

Imelik, kas ma olen väikestviisi emoks hakanud, või mis? :D

Ja kes aru ei saanud siis Geen ikkagi pole joodik. Ta on tubli tüdruk. :P

Mõni emobänd siis kah:  :P
My Cmemical Romance - I'm Not Okay (I Promise)

Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis..

..siis oli mul juba üks blogi. Ühes teises keskkonnas. Aga seal oli nii kurb olla üksi. Keegi (eriti Geen) ei saanud mind kommenteerida, ega midagi. Aga muidu seal oli tore. Sai panna, et mis laulu ma kuulasin kirjutamise ajal ja selle esitaja pilt tuli kah sinna. Aga nii kurb ja üksik olin ikkagi, jah. Ja siis Geen soovitaski mul siia tulla. :P

Aga täna sain ma süsti. Rääkisin seal selle õega juttu ja siis ta askeldas mu käe juures midagi ja järsku oli juba kõik. Mitte midagi ei tundnud. Siiamaani mõistatan, et kus see koht on, kuhu ta siis selle nõela suskas. No mitte ei saa aru. Mõtlesin ,et nad peaks hakkama küsima, et kas soovitakse valuga või valuta süsti, sest kui ma naudiks valu siis ma oleks pärast ju hullult pettunud olnud. Aga nojah, juba homme saan verd andma minna. Mida ma ka loodetavasti teen. Kui keegi minuga kaasa tuleb.

Tegelt ma võiks ju ka rääkida, et miks ma seda süsti siis õigupoolest sain. See oli nimelt puugivaktsiin. Ja seda selle pärast, et ma lähen metsa tööle. Järvseljale. Torni otsa. Taimeökofüsioloogia alaseid katseid tegema. Põõõõnev. Hakkan koos Renega elama. Veel põõõnevam. :D Naljakas tegelt. :P
Aga ärge lähemalt praegu küsige, kui seal juba olen siis tean rohkem rääkida. Tegelt ma mõtlesingi praegu, et kui seal netti saan vahest siis kirjutan blogisse ja siis need vähesed inimesed, kes mu elust huvitatud on, saavad siit lugeda. Kui ma msnis eriti ei saa käia juhuslikult või midagi.

Seda kaa, et mind teetööd närvi ei aja. Ma olen hoopis õnnelik, et teed saavad korda. Eriti see, et Koogile jõudis nüüd asfalt :P Tegelikult see tee on veel pooleli. Ja Tabiverre tuleb kah nüüd nii ilus puhas must asfalt. Ja rattateed ja värki. Ja tegelikult mulle meeldibki uusi põnevaid teid pidi rapsipõldude ja pärnaalleede vahel sõita.


Louis Armstrong- What a Wonderful World

Geenile

Mida Geen soovib, seda ta peab saama!

BlogBlogBlogBlogBlog.

Loodetavasti praeguseks piisas talle. :P