Häpi häpi.

Niih. Pole ammu midagi kirjutanud. Polnud tuju ja ega lebotamise kõrvalt eriti ei olnd aega kah. :P
Asi siis nii, et eelmisel nädalal tegin tellimuse helmehaldjas.ee-s. Kahjuks polnud seal tol hetkel väga palju Fimo ja muid toredaid asju, aga sellest hiljem uuesti. Paari päeva pärast poole 11 ajal kuulisin auto häält läbi une ning teadsin kohe: "POSTILJON!!!" Kargasin siis voodist välja ja jooksin kohe alumisele korrusele, kuigi see oleks võinud olla ka ükskõik milline teine auto ja postiljon meil nii vara ei käi kah, ikka mingi 2-3 ajal. Aga postiljon see oli ja paki ma kätte sain. Ausõna, nagu jõulud olid, ainult et jõulude ajal ma nii toredaid kingitusi ei saa. Kahju. Igastahes, nüüd olen ma paar päeva siin juba traate väänanud ja tulemust saate näha nüüd.


Roosa komplekt:

Käevõru lähemalt:

Kõrvakad lähemalt:

Roheline komplekt:

Ripats lähemalt:

Roheline komplekt vennanaisele:

Vot sellised said. Eile öösel läksin jälle Helmehaldjasse ja mis ma nägin, Fimot oli ilmunud igast värve sinna. Ega siis ei jäänudki muud üle kui pidin uue tellimuse tegema. Varsti olen pankrotis kah. :P

Viimaseks panen ühe pildi Siimust (vennapoeg), kes mind pidevalt kiusab. Ütlesin, et tee modellinägu. :D Ilmselt see on mingi buliimikust purjus modell, keda ta järgi tegi. :D :D


PS: Kuna praegu on aeg, mil paistab täiskuu, siis kuulake laulu Blue Moon. Mulle paistab kuu igastahes kuskil 12-1 ajal otse voodisse ja seda laulu kuulates on ikka ülihää tunne. Esitajaks võiks olla siis kas Rod Stewart Eric Claptoniga või Elvise versioon, mille ma YouTube'ist leidsin. Ülimalt hää, ma ütlen. Ja kuna siis veel kui mitte praegu, täiskuu aegu.

Hüvasti..

Üks mu parimatest sõpradest on surnud. Timmu, kes oli nii hea, lahke, sõbralik, lõbus ja mida kõike veel..

Ülimalt kurb on mõelda, et koju tulles ei tule mulle enam küünte klõbinal vastu üks väike armas olevus, kes üritas alati õnnest oma häält ära klähvida ning liputas saba nii mis hirmus. Diivanitelt pole kah mõtet tema väikest kuju enam pilguga otsida.. Aga uste kraapimist kuuleme me ikka veel.. Isegi Järvseljal. Ema olevat isegi haugatusi ukse taga kuulnud.



Tänan, et olid meiega. Tegid need 4 aastat imeliseks.

Hüvasti..

Kuidas õppejõud Marisele viina pakkus.

Et kõik ausalt ära rääkida, peaks alustama algusest, onju. Aga noh, mis on algus? Kui käis Suur Pauk? (kui see teooria nüüd ikka veel vett peab) Kui ahvid hakkasid inimesteks evolutsioneeruma? Kui mu vanavanemad eostasid minu vanemad? Kui mu vanemad eostasid minu? Kui ma läksin lasteaeda? Kui ma läksin alg-, põhi- või keskkooli? Või isegi ülikooli? Ei, ei, ei, ei, ei! Alustaks siis selle praxiga parem. Varasemast tõesti ei viitsi. Kui teil tahtmist ja mul tuju on siis teinekord võin rääkida. Nii palju kui tean, eksju.

Igastahes, praxist siis. Järvseljale saabusime peaaegu kõige varem. Ainult 2 üliagarat keskkonatehnoloogitsikki oli meist ette saanud. Aga jah, Meeli ja Liis on ju omad. :) Igastahes, seal ühikates me elasime siis esmaspäevast laupäevani. Igast lahedaid asju õppisime tundma. Vaieldamatult meie lemmik oli muidugi kodukaku hääl. :D Aga jah, muid tarku asju oli kah (samblikud, seened, muld, taimed, putukad, samblad, loomad) :P

Siis edasi oli ekskursioon, kui selle kaardi tagasi saan siis panen ehk plaani üles kah, et kus käisime. Üldiselt aga igasugustes kaevandustes kõige rohkem. Rohkem ei viitsi väga kirjutada sellest. Kes teab, see teab. Kes ei tea, see võib küsida.
Igastahes, magamisega oli seal siis kuidas oli ja ekskursiooni viimased päevad olid tõsiselt külmad kah. Kui nüüd keegi arvab, et Ärps (geoloogia õppejõud) või keegi teine praxil mulle seda viina pakkus, siis ta eksib.

Kuna ma koju peale reisimist ja külmetamist ei saanud (Järvselja ootas mind), siis haigeks ma jäingi. Ja selle pärast Arne mulle täna ütleski, et kui tal viina oleks siis ta annaks seda mulle. Aga noh, õnneks lõppes kõik hästi. St tal polnud viina ning andis hoopis pärnaõisi. :P
Seega rahu, Teeled ja teised, kes juba kartma hakkasid, et nüüd on Maris tõsiselt käest ära läinud. :D

Kuigi jahh.. palavik, kähe kurk ja pidev külmatunne ei ole metsas just toredad. Paaalun hoidke kõik nüüd pöialt, et kõik tööpäevad, mis mul töö lõpuni on jäänud, sajaks Järvseljal vihma. Mitte palju, aga piisavalt, et saaks näiteks kauem magada. Reedeti sadagu kasvõi terve päev. (Saab varem koju, noh). :)

Aga nüüd mina lähen igastahes näen oma imelikke unenägusi teist kõigist. Jälle.

Ciao!


Aa, panen siia ühe pildi kus ma puurimisega aktsioonis olen parasjagu. :P
See asi seal on mingi 4-5 meetrit vist maa sees. Midagi sellist oli.