Järvseljast.

Tere.

Kui teil 23. - 31. juuli midagi targemat teha ei ole, siis kutsuksime Renega teid kohta nimega Järvselja.

Ööbimiseks on teil 3 variandi vahel valida: 
Läbulinnak 




Teiseks on välja pakkuda selline kena kohake nagu




Ja kolmandaks võite valida omal vabal valikul mõne kättejuhtuva telgi.


Seal saab muidugi ka süüa teha ühikates/lõkkel (kuidas keegi harjunud on) või siis võib hoopis sellises kohas süüa:




No ja siis saab veel niisama tsillida.
Näiteks saunas.


Või järve ääres.


Või lausa ujudes.


Muidugi inimesed, kes ei suuda päevagi netist eemal olla, leiavad ka siingi koha, kus olla. Kuidas siis muidu.


Igasuguseid palle saab kah muidugi mängida.


Vat siis. Igal juhul meie ja mõmmik ootame teid.

Nostalgia.

Täna oli nii tore päev. Või noh, hommikupoolses osas olid ainult vaarikad. Toredad needki omamoodi, aga mitte neist ei tahtnud ma rääkida. Ma mõtlesin ikka seda õhtupoolset aega kui
ühel mu kallil endisel klassiõel oli sünnipäev. Enamus klassist oli kohal: tervelt 6 inimest. Kahte ei saadud kätte ja ühte ei kutsutudki. Aga ülimalt tore oli see, et kõik oli täpselt nii nagu varem. Poisid olid ikka sama norivad ja tüdrukud ikka sama toredad. Heietasime siis muu seas ka vanu aegu. Näiteks kuidas eelmisel aastal samas kohas läks šaslõkk kõrbema ja kellelgi peaaegu juuksed põlema ningüle eelmisel aastal kukkusid vorstid maha. Ja kuidas Toomas mul ükskord juukseid üritas põlema panna (tervitus talle siinkohal :P ). Ning pliipallid, kuri oimas, Taffile palliga vastu selga, täisjoonistatud jope, peod villas ja mujal ning tervelt 12 aasta jagu palju-palju muid toredaid ja mitte nii toredaid asju ning tegemisi.

Lisaks on nüüd mu uus nimi Roheline. Ja seda keskkonnatehnoloogia asja pidin ma kah päris mitu korda seletama mõnele. :P Ja neist taimeökofüsioloogiaalastest katsetest ning kaselehtede veepotensiaali mõõtmistest ma parem ei räägigi. :D

Ja õlu on ikka sama rõve. :P

Aga muidu olete õudselt kallid.

Üks viimastest piltidest kah, mis meist koos tehtud on:



Tegelt oli meid ikka natuke rohkem, nimelt Tom on puudu. :D

Laul, mis mulle alati Avet meenutama jääb (sest kuna tema sünnipäev justnimelt oligi):
Ruja - Suudlus läbi jäätunud klaasi

Kõhuvalu.

Niih. See nädalavahetus oli nüüd küll eriline. Kõigepealt mai tea mitu sünnipäeva korraga (ma kahtlustan, et 3) meie juures + venna töökaaslased ning kõhugripp. Ojaa, see nädalavahetus möödus oksendamise, kõhulahtisuse ja palaviku tähe all. Õigupoolest möödub ikka veel. Sest tööle ma täna ei läinud. Ah jaa, keegi oleks vahepeal nagu noaga kõhus surkinud ja see oli veel kõige hullem. Magada isegi ei lasknud. Siis ma vaatasingi pühapäeva hommikul viiest seitsmeni üht filmi Tom Hanksiga. Selline mõnus kerge film oli, mingi actionfilmi oleks arvatavasti kinni pannud.

Eelmine nädal oli aga hull töönädal ikka. Iga hommik 6.40 üles, õhtul kuueni tööl, siis koju lehtede pindala mõõtma ja andmeid sisestama ning lõpuks peale õhtusööki oli kell juba 9. No ja siis peab ju varsti juba magama minema. 2 õhtul käsime tund aega mustikal ning ühel õhtul seenel. Ühe õhtu vahtisime vist suht niisama. Raamatuid on läbi loetud juba 5,2. Mis tuletab mulle meelde, et pean uue hunniku neid kaasa võtma. Kuigi tahaks nüüd rohkem käsitööga hoopis tegeleda edaspidi. Aga noh, kui netti ei ole, kust need ideed ja mustrid siis peaksid tulema?

Ohh, kuidas mulle meeldib kui vihm vastu akent sajab.. Nii mõnus hääl.


Amy Diamond - It Can Only Get Better

Kah test.

Nii, kuna Teele ja Ivo olid seda asja juba teinud ning täna midagi pikemalt ei viitsi kirjutada, siis mõtlesingi kopeerida veits.

MA TAHAN: et elu oleks kõigil vähemasti sama ilus kui minul. VÄHEMASTI.. Sest maailm on ju tegelikult ilus (jahh, samal teemal edasi, ma tean).
MUL ON: mustikased käed.
MA SOOVIN: oh, ma ei teagi, selliseid asju on niiiiii palju...
MA VIHKAN: inimesi, kes viskavad prügi maha ja muul moel näitavad oma hoolimatust puhta looduse vastu.
MA IGATSEN: salamisi ikka ja alati rohkem armastust.
MA KAHETSEN: igasuguseid asju. Aga mis tehtud see tehtud. Kahetsemist vähendab see kui asjadest omad järeldused teha ning neist ka õppida. Siis ei tundu väga paljud asjad enam nii kahetsusväärsed.
MA ARMASTAN: lilli, liblikaid, loomi, sooja äiksevihma, kaselehtede sahinat, lõokeste kõrgustest kostuvat laulu heinamaal, jõe vaikset vulinat silla all, metsi ning rabasi oma miljonite erinevate lõhnadega....
MA OLEN ALATI: aus. Või noh, üritan olla.
MA EI OLE: tegelikult üldsegi kuri.
MA TANTSIN: ainult üksi kõige vabamalt.
MA LAULAN: nii palju kui võimalik.
MA NUTAN: siis kui ma kellegis väga pettunud olen.
MA KAOTAN: igasuguseid asju. Tavaliselt ilmuvad nad välja kohast kus ma juba sada korda olen vaadanud.
MA TEKITAN SEGADUST: inimeste juttudes küsides neist igasuguseid keerulisi küsimusi. Näiteks ”Miks?”.
MA PEAKS ÕPPIMA: õppimist. Näiteks Teele pealt.

LEMMIKUD
NUMBER: Milleks seda veel vaja on küll??
VÄRV: oranž, roosa, mustikalilla.
KUU: mai, juuni, juuli, august, oktoober, detsember, jaanuar
LAUL: vahetub liiga tihti, et midagi kindlat kirja panna.
TOIT: odrajahupuder.
JOOK: Isetehtud vaarikamahl.

KAS SA KUNAGI
1. SÖÖKSID PUTUKA? No on rattasõidu ajal sedagi juhtunud. Vastik oli. Aga Kui näiteks mõnes võistluses siis küll. Suudan ennast nii palju kokku võtta küll kui on ära tõestatud, et see mule kahju ei tee.
2. HÜPPAKSID BENJIT? Ilmselt lööks kartma ja loobuks.
3. LIUGLEKSID? Imelik küsimus. Aga okei.
4. TAPAKSID KELLEGI? Noh, mõne sääse küll, olen seda juba piisavalt harjutanud. Inimese või mõne teise sääsest suurema küll kindlalt mitte.
5. HÜPPAKSID LANGEVARJUGA LENNUKIST? Ojaa. See oleks põnev.
6. KÕNNIKS SÜTEL? Tahaks ära proovida küll.
7. LÄHEKSID SÖÖMA TÄIESTI VÕÕRAGA? Mis seal sisi halba oleks kui läheksin?
8. HAKKAKSID TAIMETOITLASEKS? Ei.
9. KANNAKSID TRIIPUDEGA PLEEDI? Kuna mul endal ühtegi sellist ei ole siis ühtegi võõrast küll eriti selga ei paneks.
10. LAULAKSID KARAOKET? Ojaa. Eriti omaette. Või siis kambaga.
11. NÄITAKSID PUNAST TULD? Näitaksin. Kasvõi isegi sinist.
12. OLEKSID ELLUJÄÄJA? Oleksin. Seni on õnnestunud ellu jääda.
13. PANEKSID KELLEGI NUTMA? Ei paneks hea meelega.
14. LÖÖKSID LAST? Praeguse seisuga küll mitte. Löömine pole muidugi mingi lahenus, aga ma enda pealt tean, et lapsed võivad vahest ikka kuradima intrigeerivad olla. :P
15. LÄHEKSID KOHTUNGULE ENDAST 10a VANEMA INIMESEGA? On seda varemgi juhtunud, seega ma ei näe erilist põhjust miks mitte.

10 FAKTI
1. KODULINN: Koogi (Heh, tegelt see on vana nali juba: Koogi City)
2. JUUSTE VÄRV: Ikka vana hea Eesti kartulikoor.
3. JUUSTE STIIL: laines
4. SILMADE VÄRV: pruun
5. KINGANUMBER: 41-42
6. TUJU: Melanhoolne aga rõõmus
7. NAHA VÄRV: pool keha päiksepruun, pool suht hele.
8. VASAKUKÄELINE/PAREMAKÄELINE: parema. Tegelt üritan mõlemakäeline ikka rohkem olla.
9. ELANUD VÄLISMAAL: 4 x nädal. Ei käi vist tegelt väga elamise alla. Aga noh, ega ma just ei surnud kah seal.

K: Nimeta üks inimene, kes on hetkel su mõtetes?
V: Üks? Häh, ega mul nii väike pea nüüd pole. Neid mahub ikka palju sinna.

K: Kus sa viimati käisid?
V: Metsas.

K: Kelle telefonikõne viimati maha magasid?
V: Ei teagi. Rene vist.

K: Kellele viimati helistasid?
V: Teelele

K: Kas sa naerad tihti?
V: Üritan.

K: Kas keegi mõtleb sinule praegusel hetkel?
V: Ma ei tea kust ma seda teadma peaksin kui mulle sellest eriti ei räägi, aga ma südamest loodan seda.

K: Kas oled sentimentaalne?
V: Kui ma ei ole rõõmus siis ma olengi sentimentaalne. Midagi vahepealset vist väga ei esine.

K: Keskmine nimi?
V: Põle sihukest peent värki mul.

K: Kas sa oled kunagi kohanud kedagi kuulsat?
V: Noh, eks ikka. Kasvõi laval näiteks.

K: Kas oled sõbralik?
V: Üritan. Vahest ei tule välja kah.

K: Kelle voodis magasid eelmisel öösel?
V: Tartu Ülikooli voodis.

K: Viimased filmid, mida vaatasid?
V: Oi, ei teagi, see oli niiiii ammmmu..

K: Mida sa tegid eelmisel keskööl?
V: Magasin.

K: Mida viimati küpsetasid?
V: Pannkooki.

K: Pikad või lühikesed juuksed vastassool?
V: Siil ja sellest lühem ikka mitte. Samas, õlgadest pikem kah mitte. Kõik vahepealne on okei.

K: Kas kannad käevõrusid?
V: Ikka. Kuigi teha on neid põnevam.

K: Hetkel kuulad?
V: Laulupeo kordust. Oh, kuidas ise oleks tahtnud seal olla. Järgmine kord tahan kindlasti minna! Aga huvitav, mis kooriga see küll olema peaks?

1. Lemmikbänd? Muse, The Killers, My Chemical Romance, Queen, Guns'n'Roses
2. Mida sa suitsetad? Phäh, mis küsimus. Suitsetamine on paha-paha. Kuigi.. vesipiip vahest ikka juhtub.
3. Oled rahul praeguse eluga? Midagi on ika alati puudu.Tegelikult, kui nüüd üks asi oleks veel, siiis ma oleks vaatamata teistele puudustele ikka ülimalt rahul.
4. Teesklesid haiget, et puududa koolist? Ojaa. Kindlasti. Seda oli ülimalt lihtne teha. Kraadiklaas vastu radikat või lampi, natuke ootad ja kui mõjuma hakkab sisi võtad kiiresti ära, lööd normaalsesse temperatuuri (kuskil 37,5) ja jooksed emme juurde. Õhinat ei tohi välja näidata. No ja siis saab alati rääkida, et jäin bussist maha. Nojah, ma olen ju vana viil ise, see on terve teadus.
5. Mida näed esimese asjana vastassoo juures? Huumorisoont.
6. Kas sulle meeldivad raamatud? Ojaa. Kuigi raamatul ja raamatul on kah kindlasti vahe.
7. Kas sa tahad abielluda? Tahaks ikka jah.
8. Järgmine kontsert, kuhu plaanid minna? Pole aega kahjuks vist eriti kontserdite jaoks. Samas, ma pole eritline pikalt plaanija kah ses suhtes. Mõne teise koha pealt aga isegi liiga.


Muse - Starlight

Metsistunud Maris ja Maailm.

30.juuni 23:23

Kõigepealt tervitaks Helenet ning sooviks talle siinkohal ka palju õnne, sest tal ju ikkagi täna veel sünnipäev.

Niisis. Järvselja on tore ja ilus. Sellest ma tahtsin kirjutada. Ma ei tea kas asi on kohas või on see üldse nii, aga siin olen hakanud märkama igat rohuliblet, igat putukat, igat puulehte. Nad kõik on nii erilised ja omapärased ja ilusad. Sellest ma olen juba tegelikult kirjutanud. Aga ikkagi.. täna vaatasime Renega siinses pargis avatud silmadega ringi ning nii palju eriskummalisi puid ja taimi kasvab siin. Või nagu ma juba ütlesin, see võib igal pool nii olla. Näiteks, üks kask oli siin väikeste võilillelehtede moodi lehtedega. Ja siis sarapuu moodi asi oli siin roheliste õitega. Jällegi, ma ei tea kas ka tegelikult nii on. Imelik, ise tahan veel maalaps olla.
Tegelikult otsisime me sealt pargist üldsegi Wifit. Ükspäev oli. Täna ei leidnud. Wifi on nagu ära kadunud koer, keda me pidevalt loodame leida, vahest leiamegi, aga siis ta jällegi põgeneb meie juurest lootusetult. Sel nädalal oli mitu päeva kadunud. Ei teagi kes talle siis meie asemel süüa ja peavarju andis. Aga noh, eks keegi sealt Jahhilossi ümbrusest, sest tavaliselt hulgub ta kuskil seal kandis.

Aga igastahes, tagasi pargi juurde. Vaevalt olime me sealt välja saanud kui Rene nägi mingit looma. Arvas, et see on kass. Polnud. Minu terane (metsistunud) jahimehe (või naise ikka tegelt) silm ütles kohe, et see on kena koheva sabaga rebane. Valge tutt oli kah saba otsas. Rebane mis rebane. Tema kartis aga rohkem meid kui Rene teda (sest mina ju teatavasti ei karda ;) :D ) ning jooksis minema. Ei, mitte Rene, rebane jooksis hoopis minema.

Kui olime jälle Wifit üle pika aja Jahilossi juures kohanud ning tagasi tulime, nägime me aga nahkhiiri. Õigemini Rene märkas neid. Neid oli seal 4-5, täpselt ei teagi. Jällegi ühed imelised olevused.

Aga oravasabaga karu puu otsas polegi tegelikult veel näinud. Aga ühte mahajäetud saba nägin küll tegelikult puu otsas. Võibolla saab isegi sellest kunagi pilti tehtud kui mõni fotokas siiamaile jõuab. Aga tegelt, kui nüüd asjast tõsiselt rääkida siis kujutage ise ette oravasabaga karu ühelt puult teisele hüppamas. Kusjuures saba ja karu suuruse vahekord on samasugune nagu oraval.Imelik, et ladvad ära ei murdu. Parema kujutlusvõimega inimene on võimalik naerukrampe saama sellise pildi korral oma peas. Justtäpseltnagumina.

Ah jaa, sellega seoses meenuvad mulle ka mustikad. Kas te teate, et need on valmis? No muidugi mitte igas metsas, ikka neis päikselistemas. Just täpselt sellises mille meie leidsime. Söö palju jaksad ja ikka on niiiiii palju. Varsti teeme moosi kah.

Imelik on kirjutada kui kõik kõigub. Nojah, tegelt ei kõigu. Ja ärge kartke, ma ei ole purjus. Lihtsalt saage aru, pool päeva sai tornis veedetud. Lugesin seal ja ootasin järgmist mõõtmist. 1,8 raamatut on hetkeseisuga loetud. Ma ju ütlesin, et 6 raamatut pole palju minu jaoks. Need 2 on praegu krimkad olnud. Üks vene, teine ameerika oma. Mõlemal on oma head ja vead. Kui kedagi huvitab siis Anatoli Bezuglovi „Kiskjad“ loodusest ja taigast ning Helen McCloy „Kaks kolmandikku vaimu“. Võtsin nimelt paar aastat tagasi mõuks kõik kodus asuvad Mirabilia sarja raamatud läbi lugeda. Alustasin seda pikemaajaliseks kujunenud maratoni suurima klassikaga mis ma sealt välja valisin, ehk siis „Frankenstein“. Kirjanikku hetkel ei mäleta. Minge Googeldage, saate teada. Fantaasiakirjanduse alustala ning teerajaja.

Igastahes, ma teadsin kohe kirjutama hakates, et täna midagi head ei ole siit loota. Liiga metsistunud olen. Mõtted lendavad siia-sinna ning neid kinni püüda ning kirja panna õiges järjestuses ja huvitavalt on praegu väga keeruline. Loodan, et andeste. Tundsin lihtsalt, et midagi peaks kirjutama.


Kaotajad – Tahan olla öö