Nüüd saan minagi oma mitteväljateenitud suvepuhkusele minna. Ilmselt hakkan ma järmisel aastal kahetsema. Ja mitte vähe. Aga noh, loll olen, mis teha. Tuju on nii nullis praegu, et kirjutada ei taha eriti midagi. Lähen parem panen asjad Järvselja jaoks kokku ja lähen ära koju. Aga mitte seda nõmedat Tartu - Tallinn maanteed pidi.
Hea, et mul ikka see blogi on, sest ainult kirjutades suudan ma nii palju vinguda. Sest tavaliselt ei meeldi mulle eriti ei enda ega teiste vingumist kuulata. Kuulame parem kõik head muusikat. Kes ei tea mis selle muusikapalaga siin lõpus peale hakata, siis see on väike soovitus, mida võiks kuulata sel ajal, kui käesolevat postitust lugeda. No äkki lihtsalt aitab paremini tunda mida ma parasjagu tunnen. Sõnu nii väga kuulama tavaliselt ei pea.
The Cranberries - Zombie
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
See loo mõte on küll ilgelt äge sul tegelt... Aga ära muretse :) Elu saab ükskord ilus olema :)
Maris - pea püsti - suvi on käes ja elu on ilus!
Ei, pea suudan ma endal väga kiiresti uuesti püstia ajada, ärge muretsege. :) Noh, on mõnikord kah teistmoodi jutunud, aga see pole praegu üldse teemaks. Aga igastahes, käsitöö aitab! Meeletult!
Postita kommentaar