Üks selliste sõnadega laul käib praegu raadios. Mingi suvaline on tegelt. Aga see ja siis veel paar seika panid mind mõtlema, et mõnest inimesest tunnen nii kuradima puudust. Isegi kui ma tean, et need inimesed pole enam need inimesed. Nad on nüüd hoopis teistsugused. Ja ilmselt olen mina kah muutunud. Ja ilmselt palju. Aga ikkagi tunnen ma neist puudust... Tegelikult ilmselt hoopis sellest tundest, et nad olid mul olemas..
Ühest seigast räägiks lähemalt. Nimelt võtsin mina siis paar päeva tagasi julguse kokku ja läksin ühe hea sõbrannaga rääkima, keda ma pole kaua näinud. Küsisin, et kas ta väldib mind. Mille peale tema küsis, et kas uued sõbrad on paremad. See lõi mind ausalt öeldes korraks tummaks.
Ei, uued sõbrad ei ole vanadest paremad (ja ma ei tea üldsegi miks nad vanadeks sõpradeks on jäänud), neid lihtsalt ei saa võrrelda. Iga inimene on omamoodi ja tühja auku ei saa keegi täita. Saab seda ainult varjutada. Ja pealegi, uued sõbrad on lihtsalt teistsugused. Aga üks ühine omadus on neil kõigil: mõnikord tunnen ma ennast üleliigsena..
Mhh, tegelt ma tahtsin hoopis jõuda selleni, et kallistaks teid kõiki kõõõõvasti, minu kunagised, praegused ja tulevased sõbrad!
Amy Diamond - Another Day
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar