Jätkuvalt olen ma kurb ja masenudnud. Kõik, mis ma teen ning mis ma ütlen, tundub nii vale. Liiga vale. Midagi peab muutuma, ma tunnen seda. Aga ma olen justkui lõksus. Nagu hiir sabapidi kinni. Eks ka hiir ootab kuni lõpuni, et keegi teda sealt päästab.. Nii minagi. Ma ise ei oska midagi teha enam. Olen sellest ebaõnnest lihtsalt liiga tüdinud ning väsinud. Eelkõige väsinud.
Aga noh, äkki juba homme läheb paremaks? Ma loodan..
Ei, ma ei vingu. Ma ei ürita isegi mitte. Kui vahest juhtub, siis andke mulle andeks.
Ja kindlasti ei taha ma saavutada selle postiga seda, et keegi hakkaks mulle kaasa tundma või midagi. Tahtsin lihtsalt ennast kuidagimoodi väljendada. Sest ma olen ju tüüpiline 21. sajandi noor: suusõnaliselt ma seda ei oska. Ainult netis.
Gary Jules - Mad World
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar