Kurvameelsus.

Täna pole kohe üldse tore päev. Tegelt paar päeva juba pole tore olnud. Kui mõned väikesed erandid välja arvata. Ja noh, kuna mu elu üldse väga tore on olnud. Kui mõned väikesed erandid taas kord välja arvata.Aga ilmselt me nende väikeste hetkede nimel elamegi. Hetked, mis heidavad valguskiiri meie halli argipäeva. Kahjuks saavad nad aga liiga kiiresti alati läbi.Üheks rõõmu allikaks on mul alati olnud loomad. Eriti koerad. Suvel, nagu te lugeda võisite, suri Timmu. Tore ja rõõmsameelne taks. Jäi auto alla.

Siis eelmisel nädalal suri Kutt. Vanamees oli tema, 15 aastat juba vana. Ilmselt tema aeg oli lihtsalt tulnud.

Ja laupäeval võtsime varjupaigast koera. Ta jäi mulle kohe silma seal. Selline eriline. Ma ei oskagi seletada. Laupäeval ta oksendas 5x ja ei söönud midagi. Ning täna öösel ta suri. Nimi oli tal Tiffany ning ta oli alles 5 kuune.

Puhaku nad rahus.

Mul on üldse loomadega kuidagi eriline suhe. Näiteks filmides tapetagu ükskõik kui palju inimesi, aga kui ühelgi loomal kasvõi üks karv ära tõmmatakse, olen ma väga kurb ja pettunud. Inimesed on üldse ülimalt halvad. Delfiinid lämbuvad kilekottide kätte, jääkarud upuvad jää liiga kiire sulamise tõttu, enamus piisoneid ning Uus-Meremaa mittelendavaid linde tapeti suhteliselt niisama maha. Neid näiteid võib tuua suht lõputult. Seega ma mõistan maakera vastureaktsiooni meile: ujutab meid üle. Saab kahjutegijast lahti. Siis säilib elu planeedil Maa. Mis iseenesest on ülimalt positiivne. Ainult inimesed ei suuda seda mõista millegi pärast :P

Sarah Mclachlan - Angel (City og Angels Soundtrack)