Minu värviline maailm

2009-07-25T14:45:00.002+03:00

Taani. Mulle meeldivad l6bustuspargid. Eriti see Legoland. Mulle meeldib see tunne kui su jalge all ei ole mitte midagi ja m6tled.. ei, pigem loodad k6igest v2est, et see asi, millega sa parajasti ringi lendad, ei kavatse just nyyd katki minna. K6ige lahedamad on ikka ja alati Ameerika m2ed, nende vastu ei saa kunagi midagi. Kuigi kui Legolandi satute kuangi siis proovige kindlasti Power Builder 2ra, kui v2hegi sellised asjad meeldivad.
Ja v2ga tore oli j2lle Alexit n2ha, kuigi ma n2gin teda alles paar n2dalat tagasi. Ta on lihtsalt selline inimene kellega on v2ga m6nus koos olla. Yllataval kombel olen paari n2dala jooksul kohanud selliseid inimesi veel, kelle puhul ma tean, et kui aeg annaks meile v6imaluse, saaks meist parimad s6brad. Loodan ,et see j2tkub, sest kohevarsti l2hen ma 2ra laagrisse. 31 uut inimest.
Pean nyyd l6petama, elan teiste inimeste ajarytmis, mitte enda omas.

2009-07-16T11:36:00.003+03:00

Krabis oli tegelikult vägaväga lahe. Oleks võinud kesta 2 nädalat, oleks saanud asja rahulikumalt võtta, vähem närvitseda ja rohkem uute tuttavatega mõnusalt aega veeta. Sest tegelt olid viimased päevad küll väga närvilised, need 250 ladinakeelset taimenime paari päevaga pähe õppida tundus liiga keeruline. Ja minu jaoks ta oligi, eriti nii vähese ajaga.
Aga kõige rohkem üllatasid mind ikkagi taaskord inimesed. Ma ei julgenud isegi loota, et nii lahedaid inimesi veel leidub. Kahju on sellest, et ilmselt nii mõndagi neist ma enam eriti ei näe. Ja mina veel kartsin terve laulupeo aja, et see praks tuleb väga üksildane ja igav.

Ja see laulupidu.. No lihtsalt ei ole sõnu, kõik oli täiesti ülivõrdes ja mitte ainult laulmise ajal, vaid ikka kõik, KÕIK!

Aga kui ma eile vaatasin tantsupeo DVD-d mille mu kallis uus sõber Taanist mu arvutisse unustas, olin ma ikkagi VÄGA-VÄGA kade! Neil tundub see tunne veel mitu korda võimsam olevat.. Ja pealegi saavad nad nii kaua koos olla, ja veel KOOS. Meie, lauljad, peame ennast alati mingitesse totratesse gruppidesse mitmeks-mitmeks tunniks jagama, nt aldid jne eraldi, aga kui ma tahan just kellegagi koos olla, kes laulab sopranis, tenoris või bassis? Niru värk, aga nuh seda asja ei anna kuidagi parandada. Aga kauem võiksime me ikkagi seal olla, asi pole jõudnud veel alatagi kui ta juba läbi on. Ja kui õhtul väikest laulmisega pidu teha, nagu kooriinimestel ikka kombeks on, ähvardatakse politseiga. Ühesõnaga, tore et mul Geen olemas on, muidu peaks öö läbi magama (mida otse loomulikult ka ei juhtunud :D ) ja päev otsa ilma parimate sõpradeta ühe koha peal seisma. Kallis-kallis Geen, kahju, et ma sind pühapäevasel kontserdil üles ei leidnud, ei saanudki koos sinuga laulda..
Aga nuh, ikkagi oli laulupidu ülimalt lahe!

..Ja nüüd on mul siin paar päeva kodus olles kuidagi väga õõnes tunne. Tahaks kuhugi tagasi, aga ma ei suuda otsustada kuhu. Ja ega enam saagi..

Tripist.

2008-06-02T14:04:00.005+03:00

Käisime siis eelmine nädal West Corkis (Corki maakonna läänepoolsemat osa nimetatakse nii). Sealne loodus on hoopis midagi muud siinsega võrreldes, kuigi vahemaa siit sinna on umbes 80 km-i. Palju äkilisem, karmim, metsikum, mägisem.

Üks kõige kauneimaid kohti oli Barley järv, mis kohalike arust asub suht madalal aga minu arust oli ikka päääris kõrgel mäe otsas. 780 jalga ei ütle mulle ja ilmselt ka teile eriti midagi, aga kui ma nüüd natuke googeldan, siis see on umbes 238 meetrit. Ja kuna meri on suhteliselt lähedal siis tundub see ikkagi päris kõrgel. Näeb ta välja selline:

Vaade teisele poole mäge, kust pidi meie väike punane auto üles ronima. Ma ausõna mõtlesin, et ta sureb ära :

Ja need lambad, kes igal pool turnivad:

Teine täiesti hingematva vaatega koht on Healy Pass. See on siis Iirimaa kõige kõrgemal asuv autoga sõidetav tee. Nagu alati, pole pildid pooltki nii head kui vaade ise, aga mingit aimu annab ehk ikka:

Ja jällegi vaade teiselt poolt mäge, kus on vasakul pool natuke näha sellist käänulist teed, mida mööda üles sai sõita (ilmselt peaksid pildi peale klikkama, et ta suuremana lahti tuleks, siis on paremini näha). Riikka ütles, et tal käed päris valutasid sellest pidevast roolikeeramisest:

Hellõu hellõu.

2008-04-12T22:47:00.002+02:00

Well.. olen siin juba kuu ja 2 päeva olnud (mitte, et ma loeks :D ) ja pole väga netti saanudki. Alguses polnud netti ja kui me selle lõpuks saime, siis olin nii harjunud netita hakkama saama, et imelik oleks pidevalt jälle arvuti taga hängida. Ja aeg on nii kiiresti läinud ka..

Aga alustaks vist ikkagi algusest. Lend Tallinnast Stanstedi läks normaalselt. Stanstedis (üks Londoni lennujaamadest) pidin paar tundi ootama, a mitte eriti, sest see koti äraandmine jne võtab ka omajagu aega. A kui lõpuks lennukile saime, siis.. kellegil oli ilmselt palju ebaõnne, sest meid viidi Corki asemel hoopis Dublinisse. Ilmselt ilma tõttu, või midagi. Ma ei saanud midagi aru mida see kapten meile rääkis, tal oli mingi jube aksent + kõlarid sakkisid täiega. Ja ma ei kuulnud, et nad oleks meile midagi öelnud bussist, mis viib meild Corki. No igastahes sain ma lõpuks teada, et bussid on meile ikkagi muretsetud ja 4 tunnine sõit võis alata. Kui umbes tund aega oli veel jäänud, läks meie buss katki ja pidime tund aega ootama, et Corkist uus buss saabuks. Kui lõpuks kohale jõudsime, siis pidin veel takso võtma ja siia, Kinsale'i sõitma. Seega, väääga pikk reis oli. Ülimalt mõnus oli lõpuks voodisse maanduda.

Edasi on kõik suht normaalselt läinud. Lapsed on normaalsed, hästi kasvatatud. Kord on majas. Pahandusi eriti ei tee (no lastel vahest ikka juhtub natuke :P ), kedagi ei hammusta jne. Seega neil selles mõttes silma ei pea peal hoidma. Ja kuna nende ema oma ka enamuse ajast kodus, siis kahe peale saame päris hästi hakkama. Ilmselt oligi mind siia vaja rohkem koristama ning et Riikka ei peaks kogu aeg üksi olema ja üksi lapsi hoidma, sest John töötab Rootsis ja on seega enamuse ajast ära.

Ja mis siis veel rääkida.. 2 nädalat olen inglise keele kursustel käinud Corki Ülikoolis (UCC). Peale testi olin ma 5. ja 6. leveli vahepeal ja otsustati, et ma lähen viiendasse. Käisin seal nädala aega ära ja suht igav oli. Mingid hispaanlased ja teised tsikid rääkisid suht halvasti ja ei saanud eriti aru kuna näiteks Present Simple'it või Present Continuoust kasutada. Ja küsisid teisi ülimalt lihtsaid küsimusi pidevalt. Siis ma otsustasin, et kui on veel võimalus 6. gruppi minna, siis seda ma ka teen. Ja oli. Ja nüüd ma olen kuuendas grupis, kus on rohkem minu tasemega inimesi, kuigi kuulamistestis tegin neile kõigile ära. :D Ja lisaks on selles grupis meessoost isikuid ka. Ei tasu kohe midagi mõtlema hakata, lihtsalt.. olgem ausad, lõbusam on, kui on mõlemast soost inimesi. A noh, et sinna teisipäeviti ja neljapäviti kella kuueks jõuda, pean ma kodust ära minema kolmveerand neli, buss läheb Kinsales't pool viis, sõidab 40 min Corki, siis jalutan UCCsse. Asi lõppeb 8 paiku, aga buss tuleb tagasi alles 10. Iga kord pean võõõimalikult aeglaselt bussijaama poole kõndima, kuskilt midagi süüa krabama (sest sõin viimati umbes 3 paiku) ja niisama igavelma (tavaliselt loen raamatut). Lõpuks jõuan enne 11 tagasi Kinsale'i ja võtan takso koju, sest kodutee on ülesmäge. Suht jube mägi on(jubedam kui Toomemäe nõlv Lossi tänaval (see Kuradi ja Ingli sillaga tänav)).

Mu nädalad mööduvad suht kiiresti: alles oli nädala algus, siis tuleb tüütu Corkis ootamise päev, siis päev, kus ma olen eelneval ööl liiga vähe magada saanud, siis jälle tüütu Corkis ootamise päev, siis jälle päev kus ma olen eelneval ööl liiga vähe magada saanud ning siis nädala lõpp, kus ma ei pea midagi tegema ja võin magada nii palju kui võimalik. Teistel päevadel üritan 10 paiku magama jääda, et siis 7 paiku tõusta. Ja sedagi on minu jaoks liiga vähe :D Ausõna, ma armastan magamist.

Ja emmm... ongi vist kõik praeguseks. Ah jaa, liiklus on siin jube, seda tahtsin ka öelda. :D

Kuna pikem kokkuvõte eelnevast on tehtud, siis nüüd vb hakkan isegi uuemaid asju siia kirjutama. No tõesti, minu puhul ei või kunagi teada. A kui keegi nüüd su käest küsib, et "Ei tea kuidas Marisel ka läheb?" (no loota ju võib :D ), siis anna see aadress ja las loeb. Ja kirjutab midagi vastu ka.

Loodetavasti teil läheb seal ikka kõik hästi ning ei jõua ära oodata kuna teid jälle näen.

PS: Varsti ostan kaamera, siis näete pilte ka. Siin on tõessssti mega ilus!!!

Heihei

2008-02-01T20:24:00.000+02:00

Ma tean, et ma pole siia enam ammu midagi kirjutanud. Ma arvasin kogu aeg, et pole eriti mõtet. Tavaline igapäevane elu.
Ja ma ei tea kas keegi üldse vaevubki enam mu blogi vaatama, sest juba paar kuud on siit vastu vaadanud üks ja seesama postitus.
Tegelikult tahtsin ma öelda seda, et kui meelde tuletada sisi see blog sai loodud suvel kui ma olin Järvseljal ja teid, mu kalleid sõpru (neid väheseid, kes üldse mu blogi lugeda on vaevunud), nii vähe nägin. Ja teist nii vähe kuulsin. Ja teie minust ka. Siis hoidin ma teid ju selle blogi abil minu maailmaga kursis. Varsti võib aga see uuesti juhtuda ning sisi hakkan ma jälle siia aktiivsemalt kirjutama. See pole küll lubadus, sest mulle ei meeldiks kui ma sellest kinni pidada ei saa mingitel põhjustel. Ja noh, teate mu mälu küll, võib juhtuda lihtsalt, et see veab mind alt. Aga ma püüan.
Eks te ilmselt teate ka millest jutt on nii et jääme ootama kuidas asjad kulgema hakkavad.

Tahe.

2007-11-12T10:06:00.000+02:00

Tavaliselt tahan ma igasuguseid asju. Näiteks praegu ma TAHAN koju. Kohe väga. Kuigi ma eile just tulin sealt. Lisaks tahan ma tavaliselt logeleda ning mitte keemiat õppida. Või siis tahan ma pärliloomakesi või ehteid valmistada. Või kududa, heegeldada, tikkida, nõelviltida.. mis iganes, peaasi, et ei peaks arvutama või teooriat tuupima.
Ah jaa, kui ma olen kodus ning vend perega on ka seal, siis ma tahan vaikust aga kui neid pole, siis tunnen ma ennast hüljatuna ning soovin, et ma ei oleks nii üksi.
Ning seoses selle kõigega tekkis mul küsimus, et kas inimene peab alati oma tundeid ja tahtmisi alla suruma ning tegema seda, mis on õige või on hoopis õige, et follow your dream?
Kes kurat teaks. Mina küll enam ei tea mitte midagi. Ei tea ma isegi seda kas ma olen vale eriala valinud või pean ma ootama ja lootma, et küll kõik kunagi paremuse poole läheb? Ning et ma ju ei tea mis mind mujal ees ootaks.
Praegu tean ma ainult kahte asja: ma TAHAN koju ning ma TAHAN, et mind armastataks.

Kodus on sinine taevas
Kodus on päike nii soe
Kodus on pilved kui laevad
Hellus sul põue siin poeb

Kui sind on tabanud mure
Või siis kui sul rõõmus meel
On kodu see, on kodu see
Küll sinna leiad tee

Kuhu sind viinud on tuuled
Kuhu küll ise ka läed
Koduseid hääli sa kuuled
Silme ees nurmi sa näed

Õhk linnuhäältest on tulvil
Ja järv mis sind kutsub veel
On kodu see, on kodu see
Küll sinna leiad tee

Vot siis. Ilus laul.

Sünnipäevapäevapäev

2007-10-23T19:50:00.000+02:00

Sünnipäev on lahe päev. Eriti kui hommikul üles lauldakse tordiga ning saab küünlad ära puhuda ja värki. :) Suur tänu Teelele ja Geenile sellise uudse sünnipäevahommiku eest! Pole kunagi sellist olnud, ausõna. Ja kunagi pole mulle nii palju inimesi palju õnne kah soovinud. Mis siis, et netis, aga noh, ikkagi! :D Kuigi isiklikult kätte saada õnnitlusi on ikka oi kui palju parem.
Ja tänakski Renet, kes tuli eile peaaegu öösel, et mulle õnne soovida ning lill anda (lemmiklill, mis on lemmikvärvi ka veel! Ja täiesti juhusliklt :P ) just peale seda kui ma olin dušši alt tulnud ja juuksed olid jube sassi ja märjad :P Aga noh, ta ehk harjus ära sellega suvel. :P
Ja siis veel muidugi Ivot ja Airiini, kes tulid täna päeval kohale, et mind õnnitleda isiklikult. Ja Karinit, kes saab ehk homme kooki. Seda sama mille jaoks Geen küpsiseid oma kapis purustas, et äkki mina lähen vaatama et mida nad mässavad seal. :D See oli naljakas. Ma sain ju kohe aru mis värk toimub. :D Panin klapid pähe ja lasin ennast üllatada. :P Sest üllatused on üldjuhul toredad. :)
Ah jaa, tänan neid kaa kes mulle veel misiganes moel õnne soovisid või veel soovivad. Tänud südamest igal juhul!
Ja siis veel palju õnne kõigile eilsetele(Sonse, kallike), tänastele(onu Raivo ja Priit) ja homsetele(Tõnis) sünnipäevalastele! Teistele kah. Kõigil on õnne vaja. :P Ja ma pole nii kitsi, et ei jaga seda. :)

Kahjuks ma ei tea ühtegi NORMAALSET sünnipäevalugu hetkel, seega kuulake midagi väga ilusat ja kergelt kurva alatooniga. Omal vabal valikul, aga kuulake. Ja kuulake alati ikka sõnu ka. Näiteks Christina Aguilera - Beautifuli kuulan mina Gary Jules - Mad Worldi vahele.

Jah, mina olengi kurvameelsus.

Ma õpin siis keskkonnakeemiat edasi nüüd.

Minu 2 poolt.

2007-10-22T19:18:00.000+02:00

Jätkuvalt olen ma kurb ja masenudnud. Kõik, mis ma teen ning mis ma ütlen, tundub nii vale. Liiga vale. Midagi peab muutuma, ma tunnen seda. Aga ma olen justkui lõksus. Nagu hiir sabapidi kinni. Eks ka hiir ootab kuni lõpuni, et keegi teda sealt päästab.. Nii minagi. Ma ise ei oska midagi teha enam. Olen sellest ebaõnnest lihtsalt liiga tüdinud ning väsinud. Eelkõige väsinud.

Aga noh, äkki juba homme läheb paremaks? Ma loodan..

Ei, ma ei vingu. Ma ei ürita isegi mitte. Kui vahest juhtub, siis andke mulle andeks.

Ja kindlasti ei taha ma saavutada selle postiga seda, et keegi hakkaks mulle kaasa tundma või midagi. Tahtsin lihtsalt ennast kuidagimoodi väljendada. Sest ma olen ju tüüpiline 21. sajandi noor: suusõnaliselt ma seda ei oska. Ainult netis.

Gary Jules - Mad World

Kurvameelsus.

2007-10-09T16:43:00.000+02:00

Täna pole kohe üldse tore päev. Tegelt paar päeva juba pole tore olnud. Kui mõned väikesed erandid välja arvata. Ja noh, kuna mu elu üldse väga tore on olnud. Kui mõned väikesed erandid taas kord välja arvata.Aga ilmselt me nende väikeste hetkede nimel elamegi. Hetked, mis heidavad valguskiiri meie halli argipäeva. Kahjuks saavad nad aga liiga kiiresti alati läbi.Üheks rõõmu allikaks on mul alati olnud loomad. Eriti koerad. Suvel, nagu te lugeda võisite, suri Timmu. Tore ja rõõmsameelne taks. Jäi auto alla.

Siis eelmisel nädalal suri Kutt. Vanamees oli tema, 15 aastat juba vana. Ilmselt tema aeg oli lihtsalt tulnud.

Ja laupäeval võtsime varjupaigast koera. Ta jäi mulle kohe silma seal. Selline eriline. Ma ei oskagi seletada. Laupäeval ta oksendas 5x ja ei söönud midagi. Ning täna öösel ta suri. Nimi oli tal Tiffany ning ta oli alles 5 kuune.

Puhaku nad rahus.

Mul on üldse loomadega kuidagi eriline suhe. Näiteks filmides tapetagu ükskõik kui palju inimesi, aga kui ühelgi loomal kasvõi üks karv ära tõmmatakse, olen ma väga kurb ja pettunud. Inimesed on üldse ülimalt halvad. Delfiinid lämbuvad kilekottide kätte, jääkarud upuvad jää liiga kiire sulamise tõttu, enamus piisoneid ning Uus-Meremaa mittelendavaid linde tapeti suhteliselt niisama maha. Neid näiteid võib tuua suht lõputult. Seega ma mõistan maakera vastureaktsiooni meile: ujutab meid üle. Saab kahjutegijast lahti. Siis säilib elu planeedil Maa. Mis iseenesest on ülimalt positiivne. Ainult inimesed ei suuda seda mõista millegi pärast :P

Sarah Mclachlan - Angel (City og Angels Soundtrack)

Seekord siis nii.

2007-10-02T21:55:00.000+02:00

Ooogei. Teil ei tasuks eriti loota, et must lahti saate. See sinnaminek oleks liiga probleemne. Noh, ma käin seal kunagi kindlasti ära, aga seekord jääb ilmselt ära. Keskkonnakeemiad ja muud toredad asjad, noh.
Muud eriti pole rääkida, teate võibolla isegi, et ökoloogia õppimine käib siin. Ja loodetavasti kah tervenemine, sest nüüd olen antibiotikumide kuuri peal. Geen igastahes ilmselt eriti magada öösel ei saanud, sest ma köhisin talle läbi seina suht kõrva kogu aeg. :D Kui see teda lohutab, siis ma ise kah ei saanud magada eriti. :P Teele vähemasti sai. Keegigi. Loengutes ma kah eriti käia ei saa, sest arst käskis võimalikult palju kodus püsida ja vähem õues ringi sebida.

Aga noh, päikest teilegi vähemasti!

Ja kuna tänane suurim uudis oli see, et Eurovisioonil on nüüd 2 eelvooru ning finaali otse pääsevad ainult eelmise aasta võitja + 4 oma koha kinnimaksjat maad (Inglismaa, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa), siis tänane lugu on viimase Eurovisiooni parim lugu, ehk loomulikult

Eirikur Hauksson - Valetine Lost :P

Ah jaa, Ivo juures oli kah täna tore. Ja Karini koer on kah ilgelt nummi. :)
Ja kas keegi oskab mingi hea põhjenduse tuua miks ei peaks Ivo olema Muhvi sarnane? :D:D

Üllatus.

2007-09-30T13:30:00.000+02:00

Hoolimata mu peaaegu tühjast akust sain ma täna ühe kõne. Ja hoolimata laiskusest, suurimast nohust, mis mul iial on olnud, vastikust köhast, palavikust, kumisevast kõrvast ja jumal teab veel millest, pean ma nüüd neljapäevani kõvasti pingutama. Ei mingit heegeldamist näiteks (Sry, Karin, saad oma pinali kolme nädala pärast. Heal juhul.).
Seda muidugi juhul, kui isaga on läbi räägitud. Ning Keskkonnakeemia praxi onuga. Ja üldsegi kui kõik laabub.

Aga kui laabub, siis mina lendan reedel läbi Londoni Horvaatiasse! :D Kaheks nädalaks ristiemast täditütrele ja tema superlahedale mehele külla. Et teid veidike kadestama panna, võite vaadata näiteks septembrikuu keskmist õhutemperatuuri seal: http://drought.unl.edu/whatis/iclimographs/images/SplitMetric.png

Või siis neid pilte:

Ning jah, seal on palmid.

Kui keegi juhuslikult ei tea kus on Horvaatias Split, siis see asub seal allpool:

Kaua veel?

2007-09-29T22:27:00.000+02:00

I have made a new friend, very nice, very close, my very own,
Its name I dont know, but loneliness is by what it is known.

We spend all times together; it stays by my side always,
I am sure whatever happens, it wont leave me in any case.

Sometimes I think, sometimes I wonder,
Was this already planned by God, or is it a mere blunder.

Everything happens for good I know,
Should I keep quiet thinking all this so.

I am a mere human; I cannot fight divine decisions,
I know God rules our lives with lots of precision.

He must have thought something good for me,
There would be a rainbow beyond the clouds I see.

I dont need diamonds, I dont need gold,
Just few moments of happiness untold.

Is it wrong if I want to live in land where there is no pain,
Just a little peace, else these tears will turn me insane.

I know I might sound like complaining,
Believe me, its just an effort for sustaining.

I know its bad to ditch good friends,
But this loneliness will make my life end.

Ma ei suuda igavesti varjuda selle naeratuse taha..

Shakespeare's Sister - Stay

Emoemoemo. Mitte.

2007-09-27T20:03:00.000+02:00

Alustuseks tahaks ropendada. Aga noh, ma suudan ennast talitseda. Suutsin nimelt esimesel korral selle teksti kuidagi ära kustutada. Mulle kohe üldse EI MEELDI, kui see juhtub.

Igastahes, ma olen haige ning nagu alati on mul sel ajal ülimalt iiiiiggaaaavvv. Vanad asjad ei ole enam nii huvitavad jne. Ning lisaks satun ma umbes iga kuu ühe korra Blogthingsi lehele, kust täna leidsin ühe huvitava asja. Nimelt, ma olen rohkem emo kui Ivo. Ta sai 28% :P Küll Helene alles imestaks. :D ;) (Üks teema eelmisest aastast)
Tehke kah ja andke tulemusest teada. :P

You Are 64% Emo

While you may not be completely emo, you have a sensitive, deep, troubled soul.

Are You Emo?

Uuuuuniiii...

2007-09-22T21:03:00.000+02:00

Hmm. Täna olihuvitav öö. Koju ja magama sain alles siis, kui valgeks läks ning ema ja õde juba ärkama hakkasid. Ehk siis millalgi peale seitset. Asi oli selles, et mängisin oma vennakesele jälle lapsehoidjat. Ta meil ju alles 29. Ülimalt huvitav oli. Läksime Äksi motelli tema paari sõbraga ja nende naistega ning vaatasime telekat. Mingi viieni vist. Nojah, nad jõid oma Belõi aiste, viina ja mai teagi mida. Igaühel oli oma mark vist. Saunas käisid kah seal. Lisaks nägin veel taas ühte inimest, mis oli omamoodi tore, aga samas omamoodi pettumus. Sellest pikemalt ei räägi. Sest selline ma lihtsalt olen.
Kõige kurvem oli aga ikkagi see, et kui olin umbes poole 8 ajal pea padjale saanud, ärkasin alles 2 ning Paunvere Väljanäitusele ei jõudnudki ilusat käsitööd ja muid värke vaatama (ning ostma). Päev otsa olin Mehise peale vihane. Aga noh, niimoodi humoorikalt, mitte vihaselt. Teate küll. Kui ei tea, siis te ei tunne mind lihtsalt piisavalt. Noh, ja rohkem ei olegi eriti midagi. Magada tahaks ainult. Ja õppida.
Ah jaa, eile ja üleeile istusin 2 tundi kaubamaja parklas autovaba nädala puhul. Valvasin muru, pinki ja vihmavarju. Lahe oli, inimesed käisid mööda, näitasid näpuga ja itsitasid. Päeva tipphetk oli see, kui üks tüüp sõitis autoga ette ja küsis, et kas siit saab parkimispiletit. :D Siis rääkisime mingi paar minutit seal. Tore tüüp oli. :P :D
Nüüd on küll kõik. Maaaagamaaa!

Nemo - Sügismõtted

Häpi häpi.

2007-08-28T16:48:00.000+03:00

Niih. Pole ammu midagi kirjutanud. Polnud tuju ja ega lebotamise kõrvalt eriti ei olnd aega kah. :P
Asi siis nii, et eelmisel nädalal tegin tellimuse helmehaldjas.ee-s. Kahjuks polnud seal tol hetkel väga palju Fimo ja muid toredaid asju, aga sellest hiljem uuesti. Paari päeva pärast poole 11 ajal kuulisin auto häält läbi une ning teadsin kohe: "POSTILJON!!!" Kargasin siis voodist välja ja jooksin kohe alumisele korrusele, kuigi see oleks võinud olla ka ükskõik milline teine auto ja postiljon meil nii vara ei käi kah, ikka mingi 2-3 ajal. Aga postiljon see oli ja paki ma kätte sain. Ausõna, nagu jõulud olid, ainult et jõulude ajal ma nii toredaid kingitusi ei saa. Kahju. Igastahes, nüüd olen ma paar päeva siin juba traate väänanud ja tulemust saate näha nüüd.

Roosa komplekt:

Käevõru lähemalt:

Kõrvakad lähemalt:

Roheline komplekt:

Ripats lähemalt:

Roheline komplekt vennanaisele:

Vot sellised said. Eile öösel läksin jälle Helmehaldjasse ja mis ma nägin, Fimot oli ilmunud igast värve sinna. Ega siis ei jäänudki muud üle kui pidin uue tellimuse tegema. Varsti olen pankrotis kah. :P

Viimaseks panen ühe pildi Siimust (vennapoeg), kes mind pidevalt kiusab. Ütlesin, et tee modellinägu. :D Ilmselt see on mingi buliimikust purjus modell, keda ta järgi tegi. :D :D

PS: Kuna praegu on aeg, mil paistab täiskuu, siis kuulake laulu Blue Moon. Mulle paistab kuu igastahes kuskil 12-1 ajal otse voodisse ja seda laulu kuulates on ikka ülihää tunne. Esitajaks võiks olla siis kas Rod Stewart Eric Claptoniga või Elvise versioon, mille ma YouTube'ist leidsin. Ülimalt hää, ma ütlen. Ja kuna siis veel kui mitte praegu, täiskuu aegu.

Hüvasti..

2007-08-04T16:04:00.000+03:00

Üks mu parimatest sõpradest on surnud. Timmu, kes oli nii hea, lahke, sõbralik, lõbus ja mida kõike veel..

Ülimalt kurb on mõelda, et koju tulles ei tule mulle enam küünte klõbinal vastu üks väike armas olevus, kes üritas alati õnnest oma häält ära klähvida ning liputas saba nii mis hirmus. Diivanitelt pole kah mõtet tema väikest kuju enam pilguga otsida.. Aga uste kraapimist kuuleme me ikka veel.. Isegi Järvseljal. Ema olevat isegi haugatusi ukse taga kuulnud.

Tänan, et olid meiega. Tegid need 4 aastat imeliseks.

Hüvasti..

Kuidas õppejõud Marisele viina pakkus.

2007-08-03T20:41:00.000+03:00

Et kõik ausalt ära rääkida, peaks alustama algusest, onju. Aga noh, mis on algus? Kui käis Suur Pauk? (kui see teooria nüüd ikka veel vett peab) Kui ahvid hakkasid inimesteks evolutsioneeruma? Kui mu vanavanemad eostasid minu vanemad? Kui mu vanemad eostasid minu? Kui ma läksin lasteaeda? Kui ma läksin alg-, põhi- või keskkooli? Või isegi ülikooli? Ei, ei, ei, ei, ei! Alustaks siis selle praxiga parem. Varasemast tõesti ei viitsi. Kui teil tahtmist ja mul tuju on siis teinekord võin rääkida. Nii palju kui tean, eksju.

Igastahes, praxist siis. Järvseljale saabusime peaaegu kõige varem. Ainult 2 üliagarat keskkonatehnoloogitsikki oli meist ette saanud. Aga jah, Meeli ja Liis on ju omad. :) Igastahes, seal ühikates me elasime siis esmaspäevast laupäevani. Igast lahedaid asju õppisime tundma. Vaieldamatult meie lemmik oli muidugi kodukaku hääl. :D Aga jah, muid tarku asju oli kah (samblikud, seened, muld, taimed, putukad, samblad, loomad) :P

Siis edasi oli ekskursioon, kui selle kaardi tagasi saan siis panen ehk plaani üles kah, et kus käisime. Üldiselt aga igasugustes kaevandustes kõige rohkem. Rohkem ei viitsi väga kirjutada sellest. Kes teab, see teab. Kes ei tea, see võib küsida.
Igastahes, magamisega oli seal siis kuidas oli ja ekskursiooni viimased päevad olid tõsiselt külmad kah. Kui nüüd keegi arvab, et Ärps (geoloogia õppejõud) või keegi teine praxil mulle seda viina pakkus, siis ta eksib.

Kuna ma koju peale reisimist ja külmetamist ei saanud (Järvselja ootas mind), siis haigeks ma jäingi. Ja selle pärast Arne mulle täna ütleski, et kui tal viina oleks siis ta annaks seda mulle. Aga noh, õnneks lõppes kõik hästi. St tal polnud viina ning andis hoopis pärnaõisi. :P
Seega rahu, Teeled ja teised, kes juba kartma hakkasid, et nüüd on Maris tõsiselt käest ära läinud. :D

Kuigi jahh.. palavik, kähe kurk ja pidev külmatunne ei ole metsas just toredad. Paaalun hoidke kõik nüüd pöialt, et kõik tööpäevad, mis mul töö lõpuni on jäänud, sajaks Järvseljal vihma. Mitte palju, aga piisavalt, et saaks näiteks kauem magada. Reedeti sadagu kasvõi terve päev. (Saab varem koju, noh). :)

Aga nüüd mina lähen igastahes näen oma imelikke unenägusi teist kõigist. Jälle.

Ciao!

Aa, panen siia ühe pildi kus ma puurimisega aktsioonis olen parasjagu. :P
See asi seal on mingi 4-5 meetrit vist maa sees. Midagi sellist oli.

Järvseljast.

2007-07-19T20:45:00.000+03:00

Tere.

Kui teil 23. - 31. juuli midagi targemat teha ei ole, siis kutsuksime Renega teid kohta nimega Järvselja.

Ööbimiseks on teil 3 variandi vahel valida:
Läbulinnak

Teiseks on välja pakkuda selline kena kohake nagu

Ja kolmandaks võite valida omal vabal valikul mõne kättejuhtuva telgi.

Seal saab muidugi ka süüa teha ühikates/lõkkel (kuidas keegi harjunud on) või siis võib hoopis sellises kohas süüa:

No ja siis saab veel niisama tsillida.
Näiteks saunas.

Või järve ääres.

Või lausa ujudes.

Muidugi inimesed, kes ei suuda päevagi netist eemal olla, leiavad ka siingi koha, kus olla. Kuidas siis muidu.

Igasuguseid palle saab kah muidugi mängida.

Vat siis. Igal juhul meie ja mõmmik ootame teid.

Nostalgia.

2007-07-14T00:54:00.000+03:00

Täna oli nii tore päev. Või noh, hommikupoolses osas olid ainult vaarikad. Toredad needki omamoodi, aga mitte neist ei tahtnud ma rääkida. Ma mõtlesin ikka seda õhtupoolset aega kui
ühel mu kallil endisel klassiõel oli sünnipäev. Enamus klassist oli kohal: tervelt 6 inimest. Kahte ei saadud kätte ja ühte ei kutsutudki. Aga ülimalt tore oli see, et kõik oli täpselt nii nagu varem. Poisid olid ikka sama norivad ja tüdrukud ikka sama toredad. Heietasime siis muu seas ka vanu aegu. Näiteks kuidas eelmisel aastal samas kohas läks šaslõkk kõrbema ja kellelgi peaaegu juuksed põlema ningüle eelmisel aastal kukkusid vorstid maha. Ja kuidas Toomas mul ükskord juukseid üritas põlema panna (tervitus talle siinkohal :P ). Ning pliipallid, kuri oimas, Taffile palliga vastu selga, täisjoonistatud jope, peod villas ja mujal ning tervelt 12 aasta jagu palju-palju muid toredaid ja mitte nii toredaid asju ning tegemisi.

Lisaks on nüüd mu uus nimi Roheline. Ja seda keskkonnatehnoloogia asja pidin ma kah päris mitu korda seletama mõnele. :P Ja neist taimeökofüsioloogiaalastest katsetest ning kaselehtede veepotensiaali mõõtmistest ma parem ei räägigi. :D

Ja õlu on ikka sama rõve. :P

Aga muidu olete õudselt kallid.

Üks viimastest piltidest kah, mis meist koos tehtud on:

Tegelt oli meid ikka natuke rohkem, nimelt Tom on puudu. :D

Laul, mis mulle alati Avet meenutama jääb (sest kuna tema sünnipäev justnimelt oligi):
Ruja - Suudlus läbi jäätunud klaasi

Kõhuvalu.

2007-07-09T13:39:00.000+03:00

Niih. See nädalavahetus oli nüüd küll eriline. Kõigepealt mai tea mitu sünnipäeva korraga (ma kahtlustan, et 3) meie juures + venna töökaaslased ning kõhugripp. Ojaa, see nädalavahetus möödus oksendamise, kõhulahtisuse ja palaviku tähe all. Õigupoolest möödub ikka veel. Sest tööle ma täna ei läinud. Ah jaa, keegi oleks vahepeal nagu noaga kõhus surkinud ja see oli veel kõige hullem. Magada isegi ei lasknud. Siis ma vaatasingi pühapäeva hommikul viiest seitsmeni üht filmi Tom Hanksiga. Selline mõnus kerge film oli, mingi actionfilmi oleks arvatavasti kinni pannud.

Eelmine nädal oli aga hull töönädal ikka. Iga hommik 6.40 üles, õhtul kuueni tööl, siis koju lehtede pindala mõõtma ja andmeid sisestama ning lõpuks peale õhtusööki oli kell juba 9. No ja siis peab ju varsti juba magama minema. 2 õhtul käsime tund aega mustikal ning ühel õhtul seenel. Ühe õhtu vahtisime vist suht niisama. Raamatuid on läbi loetud juba 5,2. Mis tuletab mulle meelde, et pean uue hunniku neid kaasa võtma. Kuigi tahaks nüüd rohkem käsitööga hoopis tegeleda edaspidi. Aga noh, kui netti ei ole, kust need ideed ja mustrid siis peaksid tulema?

Ohh, kuidas mulle meeldib kui vihm vastu akent sajab.. Nii mõnus hääl.

Amy Diamond - It Can Only Get Better

Kah test.

2007-07-06T23:16:00.000+03:00

Nii, kuna Teele ja Ivo olid seda asja juba teinud ning täna midagi pikemalt ei viitsi kirjutada, siis mõtlesingi kopeerida veits.

MA TAHAN: et elu oleks kõigil vähemasti sama ilus kui minul. VÄHEMASTI.. Sest maailm on ju tegelikult ilus (jahh, samal teemal edasi, ma tean).
MUL ON: mustikased käed.
MA SOOVIN: oh, ma ei teagi, selliseid asju on niiiiii palju...
MA VIHKAN: inimesi, kes viskavad prügi maha ja muul moel näitavad oma hoolimatust puhta looduse vastu.
MA IGATSEN: salamisi ikka ja alati rohkem armastust.
MA KAHETSEN: igasuguseid asju. Aga mis tehtud see tehtud. Kahetsemist vähendab see kui asjadest omad järeldused teha ning neist ka õppida. Siis ei tundu väga paljud asjad enam nii kahetsusväärsed.
MA ARMASTAN: lilli, liblikaid, loomi, sooja äiksevihma, kaselehtede sahinat, lõokeste kõrgustest kostuvat laulu heinamaal, jõe vaikset vulinat silla all, metsi ning rabasi oma miljonite erinevate lõhnadega....
MA OLEN ALATI: aus. Või noh, üritan olla.
MA EI OLE: tegelikult üldsegi kuri.
MA TANTSIN: ainult üksi kõige vabamalt.
MA LAULAN: nii palju kui võimalik.
MA NUTAN: siis kui ma kellegis väga pettunud olen.
MA KAOTAN: igasuguseid asju. Tavaliselt ilmuvad nad välja kohast kus ma juba sada korda olen vaadanud.
MA TEKITAN SEGADUST: inimeste juttudes küsides neist igasuguseid keerulisi küsimusi. Näiteks ”Miks?”.
MA PEAKS ÕPPIMA: õppimist. Näiteks Teele pealt.

LEMMIKUD
NUMBER: Milleks seda veel vaja on küll??
VÄRV: oranž, roosa, mustikalilla.
KUU: mai, juuni, juuli, august, oktoober, detsember, jaanuar
LAUL: vahetub liiga tihti, et midagi kindlat kirja panna.
TOIT: odrajahupuder.
JOOK: Isetehtud vaarikamahl.

KAS SA KUNAGI
1. SÖÖKSID PUTUKA? No on rattasõidu ajal sedagi juhtunud. Vastik oli. Aga Kui näiteks mõnes võistluses siis küll. Suudan ennast nii palju kokku võtta küll kui on ära tõestatud, et see mule kahju ei tee.
2. HÜPPAKSID BENJIT? Ilmselt lööks kartma ja loobuks.
3. LIUGLEKSID? Imelik küsimus. Aga okei.
4. TAPAKSID KELLEGI? Noh, mõne sääse küll, olen seda juba piisavalt harjutanud. Inimese või mõne teise sääsest suurema küll kindlalt mitte.
5. HÜPPAKSID LANGEVARJUGA LENNUKIST? Ojaa. See oleks põnev.
6. KÕNNIKS SÜTEL? Tahaks ära proovida küll.
7. LÄHEKSID SÖÖMA TÄIESTI VÕÕRAGA? Mis seal sisi halba oleks kui läheksin?
8. HAKKAKSID TAIMETOITLASEKS? Ei.
9. KANNAKSID TRIIPUDEGA PLEEDI? Kuna mul endal ühtegi sellist ei ole siis ühtegi võõrast küll eriti selga ei paneks.
10. LAULAKSID KARAOKET? Ojaa. Eriti omaette. Või siis kambaga.
11. NÄITAKSID PUNAST TULD? Näitaksin. Kasvõi isegi sinist.
12. OLEKSID ELLUJÄÄJA? Oleksin. Seni on õnnestunud ellu jääda.
13. PANEKSID KELLEGI NUTMA? Ei paneks hea meelega.
14. LÖÖKSID LAST? Praeguse seisuga küll mitte. Löömine pole muidugi mingi lahenus, aga ma enda pealt tean, et lapsed võivad vahest ikka kuradima intrigeerivad olla. :P
15. LÄHEKSID KOHTUNGULE ENDAST 10a VANEMA INIMESEGA? On seda varemgi juhtunud, seega ma ei näe erilist põhjust miks mitte.

10 FAKTI
1. KODULINN: Koogi (Heh, tegelt see on vana nali juba: Koogi City)
2. JUUSTE VÄRV: Ikka vana hea Eesti kartulikoor.
3. JUUSTE STIIL: laines
4. SILMADE VÄRV: pruun
5. KINGANUMBER: 41-42
6. TUJU: Melanhoolne aga rõõmus
7. NAHA VÄRV: pool keha päiksepruun, pool suht hele.
8. VASAKUKÄELINE/PAREMAKÄELINE: parema. Tegelt üritan mõlemakäeline ikka rohkem olla.
9. ELANUD VÄLISMAAL: 4 x nädal. Ei käi vist tegelt väga elamise alla. Aga noh, ega ma just ei surnud kah seal.

K: Nimeta üks inimene, kes on hetkel su mõtetes?
V: Üks? Häh, ega mul nii väike pea nüüd pole. Neid mahub ikka palju sinna.

K: Kus sa viimati käisid?
V: Metsas.

K: Kelle telefonikõne viimati maha magasid?
V: Ei teagi. Rene vist.

K: Kellele viimati helistasid?
V: Teelele

K: Kas sa naerad tihti?
V: Üritan.

K: Kas keegi mõtleb sinule praegusel hetkel?
V: Ma ei tea kust ma seda teadma peaksin kui mulle sellest eriti ei räägi, aga ma südamest loodan seda.

K: Kas oled sentimentaalne?
V: Kui ma ei ole rõõmus siis ma olengi sentimentaalne. Midagi vahepealset vist väga ei esine.

K: Keskmine nimi?
V: Põle sihukest peent värki mul.

K: Kas sa oled kunagi kohanud kedagi kuulsat?
V: Noh, eks ikka. Kasvõi laval näiteks.

K: Kas oled sõbralik?
V: Üritan. Vahest ei tule välja kah.

K: Kelle voodis magasid eelmisel öösel?
V: Tartu Ülikooli voodis.

K: Viimased filmid, mida vaatasid?
V: Oi, ei teagi, see oli niiiii ammmmu..

K: Mida sa tegid eelmisel keskööl?
V: Magasin.

K: Mida viimati küpsetasid?
V: Pannkooki.

K: Pikad või lühikesed juuksed vastassool?
V: Siil ja sellest lühem ikka mitte. Samas, õlgadest pikem kah mitte. Kõik vahepealne on okei.

K: Kas kannad käevõrusid?
V: Ikka. Kuigi teha on neid põnevam.

K: Hetkel kuulad?
V: Laulupeo kordust. Oh, kuidas ise oleks tahtnud seal olla. Järgmine kord tahan kindlasti minna! Aga huvitav, mis kooriga see küll olema peaks?

1. Lemmikbänd? Muse, The Killers, My Chemical Romance, Queen, Guns'n'Roses
2. Mida sa suitsetad? Phäh, mis küsimus. Suitsetamine on paha-paha. Kuigi.. vesipiip vahest ikka juhtub.
3. Oled rahul praeguse eluga? Midagi on ika alati puudu.Tegelikult, kui nüüd üks asi oleks veel, siiis ma oleks vaatamata teistele puudustele ikka ülimalt rahul.
4. Teesklesid haiget, et puududa koolist? Ojaa. Kindlasti. Seda oli ülimalt lihtne teha. Kraadiklaas vastu radikat või lampi, natuke ootad ja kui mõjuma hakkab sisi võtad kiiresti ära, lööd normaalsesse temperatuuri (kuskil 37,5) ja jooksed emme juurde. Õhinat ei tohi välja näidata. No ja siis saab alati rääkida, et jäin bussist maha. Nojah, ma olen ju vana viil ise, see on terve teadus.
5. Mida näed esimese asjana vastassoo juures? Huumorisoont.
6. Kas sulle meeldivad raamatud? Ojaa. Kuigi raamatul ja raamatul on kah kindlasti vahe.
7. Kas sa tahad abielluda? Tahaks ikka jah.
8. Järgmine kontsert, kuhu plaanid minna? Pole aega kahjuks vist eriti kontserdite jaoks. Samas, ma pole eritline pikalt plaanija kah ses suhtes. Mõne teise koha pealt aga isegi liiga.

Muse - Starlight

Metsistunud Maris ja Maailm.

2007-07-01T16:45:00.000+03:00

30.juuni 23:23

Kõigepealt tervitaks Helenet ning sooviks talle siinkohal ka palju õnne, sest tal ju ikkagi täna veel sünnipäev.

Niisis. Järvselja on tore ja ilus. Sellest ma tahtsin kirjutada. Ma ei tea kas asi on kohas või on see üldse nii, aga siin olen hakanud märkama igat rohuliblet, igat putukat, igat puulehte. Nad kõik on nii erilised ja omapärased ja ilusad. Sellest ma olen juba tegelikult kirjutanud. Aga ikkagi.. täna vaatasime Renega siinses pargis avatud silmadega ringi ning nii palju eriskummalisi puid ja taimi kasvab siin. Või nagu ma juba ütlesin, see võib igal pool nii olla. Näiteks, üks kask oli siin väikeste võilillelehtede moodi lehtedega. Ja siis sarapuu moodi asi oli siin roheliste õitega. Jällegi, ma ei tea kas ka tegelikult nii on. Imelik, ise tahan veel maalaps olla.
Tegelikult otsisime me sealt pargist üldsegi Wifit. Ükspäev oli. Täna ei leidnud. Wifi on nagu ära kadunud koer, keda me pidevalt loodame leida, vahest leiamegi, aga siis ta jällegi põgeneb meie juurest lootusetult. Sel nädalal oli mitu päeva kadunud. Ei teagi kes talle siis meie asemel süüa ja peavarju andis. Aga noh, eks keegi sealt Jahhilossi ümbrusest, sest tavaliselt hulgub ta kuskil seal kandis.

Aga igastahes, tagasi pargi juurde. Vaevalt olime me sealt välja saanud kui Rene nägi mingit looma. Arvas, et see on kass. Polnud. Minu terane (metsistunud) jahimehe (või naise ikka tegelt) silm ütles kohe, et see on kena koheva sabaga rebane. Valge tutt oli kah saba otsas. Rebane mis rebane. Tema kartis aga rohkem meid kui Rene teda (sest mina ju teatavasti ei karda ;) :D ) ning jooksis minema. Ei, mitte Rene, rebane jooksis hoopis minema.

Kui olime jälle Wifit üle pika aja Jahilossi juures kohanud ning tagasi tulime, nägime me aga nahkhiiri. Õigemini Rene märkas neid. Neid oli seal 4-5, täpselt ei teagi. Jällegi ühed imelised olevused.

Aga oravasabaga karu puu otsas polegi tegelikult veel näinud. Aga ühte mahajäetud saba nägin küll tegelikult puu otsas. Võibolla saab isegi sellest kunagi pilti tehtud kui mõni fotokas siiamaile jõuab. Aga tegelt, kui nüüd asjast tõsiselt rääkida siis kujutage ise ette oravasabaga karu ühelt puult teisele hüppamas. Kusjuures saba ja karu suuruse vahekord on samasugune nagu oraval.Imelik, et ladvad ära ei murdu. Parema kujutlusvõimega inimene on võimalik naerukrampe saama sellise pildi korral oma peas. Justtäpseltnagumina.

Ah jaa, sellega seoses meenuvad mulle ka mustikad. Kas te teate, et need on valmis? No muidugi mitte igas metsas, ikka neis päikselistemas. Just täpselt sellises mille meie leidsime. Söö palju jaksad ja ikka on niiiiii palju. Varsti teeme moosi kah.

Imelik on kirjutada kui kõik kõigub. Nojah, tegelt ei kõigu. Ja ärge kartke, ma ei ole purjus. Lihtsalt saage aru, pool päeva sai tornis veedetud. Lugesin seal ja ootasin järgmist mõõtmist. 1,8 raamatut on hetkeseisuga loetud. Ma ju ütlesin, et 6 raamatut pole palju minu jaoks. Need 2 on praegu krimkad olnud. Üks vene, teine ameerika oma. Mõlemal on oma head ja vead. Kui kedagi huvitab siis Anatoli Bezuglovi „Kiskjad“ loodusest ja taigast ning Helen McCloy „Kaks kolmandikku vaimu“. Võtsin nimelt paar aastat tagasi mõuks kõik kodus asuvad Mirabilia sarja raamatud läbi lugeda. Alustasin seda pikemaajaliseks kujunenud maratoni suurima klassikaga mis ma sealt välja valisin, ehk siis „Frankenstein“. Kirjanikku hetkel ei mäleta. Minge Googeldage, saate teada. Fantaasiakirjanduse alustala ning teerajaja.

Igastahes, ma teadsin kohe kirjutama hakates, et täna midagi head ei ole siit loota. Liiga metsistunud olen. Mõtted lendavad siia-sinna ning neid kinni püüda ning kirja panna õiges järjestuses ja huvitavalt on praegu väga keeruline. Loodan, et andeste. Tundsin lihtsalt, et midagi peaks kirjutama.

Kaotajad – Tahan olla öö

Puhkus läbi.

2007-06-25T18:03:00.000+03:00

Nii, tänasest siis tagasi Järvseljale. Varusin rohkelt raamatud kaasa. Tervelt 6 noh. 6 polnud varem küll eriti palju minu jaoks, aga terve aasta jooksul pole vist kah nüüd nii plaju raamatuid ära lugenud. Kurb. Ülimalt kurb. Aega pole olnud lihtsalt. Suutsin selle kuskile ära kulutada.

Jaanipäev möödus aga kaine autojuhina üldjuhul. Eelkõige muidugi kodus. Enamus ujutas ennast pidevalt tünnis, kaasaarvatud lapsed, mistõttu on minu arust see vesi nüüd pissihaisune. Noh, vähemasti saavad klaasmaja tomatid nüüd kena väetise osaliseks.

Siis käisime veel Voore pidu vaatamas kesköö paiku, mis polnud küll midagi erilist. Kuna olime eelnevalt Palamuselt läbi sõitnud ning sealset pidu näinud, sõitsime hoopis sinna. Tantsisime natuke, saime taas kord tunda kui väike on Eesti, ning tulime ära koju, sest lapsed olid väga ära vajunud. Ühtegi politseid ei näinud, kuigi sõitsime kuskil 70 km-i maha.

Kalal käisime kah, mina olin üldjuhul sillal pikali ja imetlesin kiile, konnakulleseid, jooksikuid ja oksakujulist veealust putukat. Seega juba harjunud tegevus. Kiilid on ikka eriti ilusad. Tahaks ühe neist fikseerida, aga kahju hakkab raudselt ja pealegi ei suudaks ma välja kah valida, et millist. Lennates on nad üldsegi palju ilusamad. Kuigi teiste putukate suhtes kurjad. Aga selline see looduse ringkäik juba on.

Ühte sellist jälgisin ma päris pikka aega:

Kolmas päev.

2007-06-20T21:47:00.000+03:00

21:47

Täna pikalt ei viitsi rääkida. Metsas logelesin suht niisama, saatsin asju alt üles ja turnisin teise ning suurema ja kindlama torni otsas. Lahe oli pilvi vaadata sealt. Tegelt ma ronisin sinna sääskede eest pakku. Tuli välja, et sääsed tahavad küll mind. Neile lihtsalt ei meeldinud Off, mida ma täna hommiku poole peale ei pannud. Õhtu poole ma parandasin selle vea.

Ema ja isa käisid kahs iin. Ema tahtis ilmselt näha, et kas ma olen ikka seal ja teen ikka seda nagu ma väitsin. :D Tegelt oli tore, et ta tõi kastiga maasikaid, tegime Renega pannkooke ja sõime toormoosiga neid. Mmmmmm... Selle pärast nii hilja saingi netti.

Aga homme saan KOOojuuuuuu.. Oh, msn ja värki. Võibolla on esmaspäev kah vaba. Seda veel ei tea. Aga hea oleks, siis ma saan teise puugisüsti kah ära teha. Siis on see kaelast ära ja enam selle pärast ei pea muretsema.

Okei, kuna keegi minuga msnis ei taha rääkida, siis ma lähen ära. Baibai.

vabandused.

2007-06-19T20:44:00.000+03:00

Teelele palju õnne kah eilse sünnipäeva puhul. Mul oli meeles küll, aga levi mul pole ja blogi kirjutamise ajal olin lihtsalt nii elevuses. Vast vabandasin välja. :P

Paaaaaaaaaalju õnne igastahes. Igaks elujuhtumiks! :)

Teine päev.

2007-06-19T20:20:00.000+03:00

19.06.2007 20:20

Nii, täna on see õnnelik päev, kui sain msnni. Ilge õppejõudude neti varastamine siin käib jälle. Aga noh, need on ju maaülikooli omad ikkagi :D Aga känd, millel ma istun, on ilgelt ebamugav. Just praegu üks tsikk läks mööda ja ütles mulle "Hea koht!" :D Koom jah. :P Ebaaus, nüüd kadus nett ära. Peab teise koha otsima. Nii, leidsin mingid palgid nüüd. Siin on 2 posti. Majale üksi lähemale minna ei julge :D

No tornist võiks kah rääkida tegelt. Eks seal metsas rohkem vahtimine oli, 2 meest üleval rabasid tööd, üks tõmbas alt üles ja üks pani detaile köie otsa. Mina olin rohkem seltskonna mõttes kaasas. (Oi, kuidas mulle ei meeldi see neti varastamine. :P ) Sääske ma ei saanud sööta, sest sääsed lihtsalt ei tahtnud mind :P Sellin rääkis midagi infrapunast, ilmselt mul on seda ligitõbmavat infrapuna ikkagi vähe :P Torn ise kosneb 75 cm-dest detailidest, neid sai sinna üksteise peale mingi 20 kanti

Maja kohta juba küsiti kaa. Elame ridaelamu boksis, kus on 3 tuba, 2 neist 1 nariga ja 1 kahe nariga. Üks kahene on õppejõudude tuba ja ühes olin sel ööl mina üksi. TEistes tubades oli 6 meesoost isikut. :P Aga kuna me saime täna torni uude kohta üles, siis teised võisid lahkuda ja täna oleme selle jutuka tüübiga ilmselt kahekesti. :P

Ah jaa, eile nägime me Venemaad ka. Mehikoormas on nimelt Venemaa piir väga lähedal. Käisime Mehikoormas poes (jee, külmut. juurviljad) ja siis Renel tahtis ujuma minna. randa jõudsime, sisi Rene enam ei tahtnud. :D Kui keegi ei tea, siis seal Mehikoormas on PEipsi. Ja Mehikoorma on siit umbes 14 km-i. Otse on muidugi Peipsi palju lähemal.

Igastahes, kui keegi veel on huvitatud minuga rääkimisest, siis paluks ikka msnis olla õhtu poole (nii lahedalt umbmäärane väljend :D ). Enne seitset pole vist mõtet loota. Ja Geen, pole siin mingit awaysse minemist sel ajal, kui mul korraks Wifi ära kaob. :D

Okei, tänaseks vast lõpetab kah. Homme on torni otsas kõõlumise päev igastahes. Matustele tulete, siis et oleks ikka ilusad kimbud!

Ja kallid kah teile sinna kaugele, kõigile, kes sest hoolivad. Tsauuuu!

Esimene päev.

2007-06-18T21:37:00.000+03:00

18.06.2007 17:16

Nii. Nüüd ma siis siin istun, ainsateks kontaktideks välismaailmaga Sellini ostetud tänane Postimees, raadio ja tavatelefon. Olles positiivne (esimene päev, noh), võin ma väita, et seda on üsnagi palju. Pole tegelt juuuu. Netti pole ja telefonilevi kah pole. Elionil pidavat olema. Aga mul pole. Võibolla tegelt neti leiab kuskilt. Peab minema pärast läpakaga uurima. Ah jaa, seda teksti kirjutan ma siin praegu Wordi, suures lootuses, et ehk kunagi saan netti. Ja mui enne ei saa, siis reede õhtul vast ikka.

Ja Geen, ülimalt nummisi siin kah pole. Üks enam-vähem on, aga see on kah mingi 16-17 :D Ja vend lõpetas tal gümna, tema on kah siin.Aga üldsegi on nad selle onu pojad ja lähevad päeva-paari pärast ära. Ja siis on veel ühed. Seega, kokkuvõtteks olen ma ainus naissoost isik siin. Peaks oma kassi vähemasti siia tooma. :P Ah jaa, sinna ühtede hulka kuulub (ja kindlasti mitte Teele mõistes „see üks“ ei mõelnud ma praegu :D ) veel üks hääästi jutukas tüüp. Võin vaid karta, et varsti see jutuvadin mind väsitab.

Metsas käisime kah, Rene pandi kohe torni otsa ronima selle jutuka tüübiga. Muideks, see tüüp on nii jutukas, et isegi Rene saab suht vähe rääkida. :P Teised läksid peale lõunapausi metsa tagasi, mul polnud seal eriti muud midagi teha kui sääski toita.

Need on siis mu esmamuljed ja kui ma sellega kellelegi liiga teen, siis vabandan juba ette.

Lisa 21:38
Uuu jee, sain netti, tegelt rohkem varastamine käib praegu siin kolmekesti :D Istume jahilossi (oo, mu kallid kursakaaslased ja teised toredad inimesed BGst, te saate seda maja veel tundma, ärge üldse muretsege) ees ja RÖÖVIME õppejõudude netti karmilt :D Poe juurest leidsime kah ühe, Wifi siis, aga see ühendas, aga netti ei lasknud. SEe siin netti laseb, aga msni ei lase :( AGA HOMME ÕHTUL MA PROOVIN UUESTI!!!

Kokkuvõttes: ma olen siiski elus :P

Mis see õnnesärk veel on??

2007-06-16T12:06:00.000+03:00

Tatsin teiega lihtsalt oma rõõmu jagada. Ma pole just õnnesärgis sündinud ning seda uurem oli minu rõõm kui sain täna ühe kirja, kus sees oli üks tore asi. Ma pikalt ei hakka tausta seletama, sellelt lehelt leiate piisava info:

http://www.rautakesko.ee/est/uudised/?articleID=804

Guns'n'roses - Patience

What's in your head, Zombie?

2007-06-15T09:24:00.000+03:00

Nüüd saan minagi oma mitteväljateenitud suvepuhkusele minna. Ilmselt hakkan ma järmisel aastal kahetsema. Ja mitte vähe. Aga noh, loll olen, mis teha. Tuju on nii nullis praegu, et kirjutada ei taha eriti midagi. Lähen parem panen asjad Järvselja jaoks kokku ja lähen ära koju. Aga mitte seda nõmedat Tartu - Tallinn maanteed pidi.

Hea, et mul ikka see blogi on, sest ainult kirjutades suudan ma nii palju vinguda. Sest tavaliselt ei meeldi mulle eriti ei enda ega teiste vingumist kuulata. Kuulame parem kõik head muusikat. Kes ei tea mis selle muusikapalaga siin lõpus peale hakata, siis see on väike soovitus, mida võiks kuulata sel ajal, kui käesolevat postitust lugeda. No äkki lihtsalt aitab paremini tunda mida ma parasjagu tunnen. Sõnu nii väga kuulama tavaliselt ei pea.

The Cranberries - Zombie

Täitsa üksi.

2007-06-14T10:41:00.001+03:00

Suvi jõudis siis kah nüüd lõpuks minuni. Neist ilmselt juba sadadest päikesekõrvetustest, pargimurul tsillimistest, välikohvikutes istumistest ja aiatöödest mulle ei piisanud, vaja oli seda, et ma üksi jääks. Sest suve olen ma alati sõpradeta veetnud. Ja nüüd ma siis nukrutsengi siin üksi. Sest tund aega tagasi saatsin ma Teele ja Geeni bussi peale, endal padjanägu veel peas.

Mummud (nagu Geen ütleb), ma igatsen teid juba!! Nagu mismõttes üksi poodi? Nagu mismõttes üksi Vanemuise mäest üles? Nagu mismõttes päev otsa üksi?? Aga noh, sügisel elame me juba kolmekesti koos. (Muideks, Geen, su uus toanaaber ilmus korraks välja. Võibolla kolis minema??)

Aga noh, seda nukrutsemiseaega on mulle antud ainult nädala alguseni, siis lähen tööle ja seda ma veel ei tea mis seal saama hakkab.

Vaiko Eplik & Eliit - Sylvester otsustab surra

Vässsss...

2007-06-13T21:19:00.000+03:00

Nohh.. täna pikalt ei viitsi. Juhe suht maas täna. Aga vähemasti on nüüd kõik päevad esimesest praksist edukalt läbitud.

Tahaks ainult tänada neid TÜ töötajaid, kes tulid sellele toredale ideele, et BG inimestele peaks vahest ikka loodust kah näitama. Need loengud viskasid juba üle, eksju. Eriti eredalt on mul muidugi meeles tänane geoloogia praxi päev. Kõige lahedam oli see, et ühe juhendajaga sai teiste inimeste sinisilmsust testitud. Päris koom oli ikka. :D Tore oli kah. Väsitav ainult.

Ohhh.. ma unustasin nüüd ära mis ma veel tahtsin öelda :D See tähendab vist, et aeg on magama minna.. :P

Jaak Joala - Suvi

Sind nii kaua pole olnud siin..

2007-06-12T22:05:00.000+03:00

Üks selliste sõnadega laul käib praegu raadios. Mingi suvaline on tegelt. Aga see ja siis veel paar seika panid mind mõtlema, et mõnest inimesest tunnen nii kuradima puudust. Isegi kui ma tean, et need inimesed pole enam need inimesed. Nad on nüüd hoopis teistsugused. Ja ilmselt olen mina kah muutunud. Ja ilmselt palju. Aga ikkagi tunnen ma neist puudust... Tegelikult ilmselt hoopis sellest tundest, et nad olid mul olemas..

Ühest seigast räägiks lähemalt. Nimelt võtsin mina siis paar päeva tagasi julguse kokku ja läksin ühe hea sõbrannaga rääkima, keda ma pole kaua näinud. Küsisin, et kas ta väldib mind. Mille peale tema küsis, et kas uued sõbrad on paremad. See lõi mind ausalt öeldes korraks tummaks.

Ei, uued sõbrad ei ole vanadest paremad (ja ma ei tea üldsegi miks nad vanadeks sõpradeks on jäänud), neid lihtsalt ei saa võrrelda. Iga inimene on omamoodi ja tühja auku ei saa keegi täita. Saab seda ainult varjutada. Ja pealegi, uued sõbrad on lihtsalt teistsugused. Aga üks ühine omadus on neil kõigil: mõnikord tunnen ma ennast üleliigsena..

Mhh, tegelt ma tahtsin hoopis jõuda selleni, et kallistaks teid kõiki kõõõõvasti, minu kunagised, praegused ja tulevased sõbrad!

Amy Diamond - Another Day

Väike heategu.

2007-06-12T15:21:00.000+03:00

Niiiiii... Paneks siia ühe pildi, mis ütleb kõik.

PS: Geen, ära kurvasta, mõte on see, mis loeb!

Joan Osbourne - What If God Was One of Us

Kiire raport minu käest.

2007-06-11T22:03:00.000+03:00

Nii, on kätte jõudnud õhtu, kell on kümme läbi, kõrgemat matti eriti ei oska ja käsi valutab. Tõsiselt noh. Seda see õde seal rääkis, et tee viinakompressi. Ma siis ei saanud aru, et missasja, ma ei saanud ju õiget süstigi, valu polnud ega midagi. Aga vat nüüd...

Nüüd on nii, et kuna meie Teelega erilised alkohoolikud ei ole siis sain Geeni käest viina (vat kui hästi ma oskasin need 2 asja omavahel siduda nii, et keegi ei saaks päris täpsel aru mismoodi ma seda siis mõtlesin nüüd :D ) ja nüüd istun siin, kompress õla peal. Minu pärast väga muretsema ei pea, nii hull valu pole, et käsi küljest ära kukuks. :D Vähemasti tunnen, et ikka mõjub, noh :D

Aga oi, kus kätt on alles homme õhtul tunda, ma ütlen. :D

Imelik, kas ma olen väikestviisi emoks hakanud, või mis? :D

Ja kes aru ei saanud siis Geen ikkagi pole joodik. Ta on tubli tüdruk. :P

Mõni emobänd siis kah: :P
My Cmemical Romance - I'm Not Okay (I Promise)

Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis..

2007-06-11T18:15:00.000+03:00

..siis oli mul juba üks blogi. Ühes teises keskkonnas. Aga seal oli nii kurb olla üksi. Keegi (eriti Geen) ei saanud mind kommenteerida, ega midagi. Aga muidu seal oli tore. Sai panna, et mis laulu ma kuulasin kirjutamise ajal ja selle esitaja pilt tuli kah sinna. Aga nii kurb ja üksik olin ikkagi, jah. Ja siis Geen soovitaski mul siia tulla. :P

Aga täna sain ma süsti. Rääkisin seal selle õega juttu ja siis ta askeldas mu käe juures midagi ja järsku oli juba kõik. Mitte midagi ei tundnud. Siiamaani mõistatan, et kus see koht on, kuhu ta siis selle nõela suskas. No mitte ei saa aru. Mõtlesin ,et nad peaks hakkama küsima, et kas soovitakse valuga või valuta süsti, sest kui ma naudiks valu siis ma oleks pärast ju hullult pettunud olnud. Aga nojah, juba homme saan verd andma minna. Mida ma ka loodetavasti teen. Kui keegi minuga kaasa tuleb.

Tegelt ma võiks ju ka rääkida, et miks ma seda süsti siis õigupoolest sain. See oli nimelt puugivaktsiin. Ja seda selle pärast, et ma lähen metsa tööle. Järvseljale. Torni otsa. Taimeökofüsioloogia alaseid katseid tegema. Põõõõnev. Hakkan koos Renega elama. Veel põõõnevam. :D Naljakas tegelt. :P
Aga ärge lähemalt praegu küsige, kui seal juba olen siis tean rohkem rääkida. Tegelt ma mõtlesingi praegu, et kui seal netti saan vahest siis kirjutan blogisse ja siis need vähesed inimesed, kes mu elust huvitatud on, saavad siit lugeda. Kui ma msnis eriti ei saa käia juhuslikult või midagi.

Seda kaa, et mind teetööd närvi ei aja. Ma olen hoopis õnnelik, et teed saavad korda. Eriti see, et Koogile jõudis nüüd asfalt :P Tegelikult see tee on veel pooleli. Ja Tabiverre tuleb kah nüüd nii ilus puhas must asfalt. Ja rattateed ja värki. Ja tegelikult mulle meeldibki uusi põnevaid teid pidi rapsipõldude ja pärnaalleede vahel sõita.

Louis Armstrong- What a Wonderful World

Geenile

2007-06-11T17:58:00.000+03:00

Mida Geen soovib, seda ta peab saama!

BlogBlogBlogBlogBlog.

Loodetavasti praeguseks piisas talle. :P